Praegu on viimane aeg, mil oma autot talvisteks ilmaoludeks ette valmistada. Hooldatud ja kindlustatud sõiduk vähendab talvekuudel nii liiklusõnnetuste kui ka autokahjustuste riski ning potentsiaalset rahalist kahju. Jagame praktilisi nõuandeid, kuidas teha sõiduk talveperioodil võimalikult ohutuks ning mida kahjude korral meeles pidada.

Kaskokindlustus

Lisaks kohustuslikule sõidukikindlustusele on võimalik teha kaskokindlustus, millega hüvitatakse sõidukile tekkinud kahjud, olenemata sellest, kes õnnetuse põhjustas. Kaskokindlustus hüvitab autole tekkinud kahju, näiteks liiklusavarii, loodusõnnetuse, varguse või vandalismi tagajärjel. Talveperioodil, mil tekib esimene libedus, on osadel autojuhtidel raske kohanduda muutuvate tee- ja ilmastikuoludega, mistõttu suureneb liiklusõnnetuste arv. Seega on just nüüd parim aeg kontrollida, mida täpselt sinu kaskokindlustuse leping katab, et vältida õnnetuste korral soovimatuid üllatusi.

Talverehvide seisund

Kuigi kaskokindlustus hüvitab rehvi purunemise, kui see on tingitud õnnetusest või avariist, ei tähenda see, et rehve ei peaks regulaarselt kontrollima. Teatavasti on sõidukitel alates 1. detsembrist kohustus kasutada talverehve. Isegi õigetes tingimustes hoitud rehvid muutuvad aja jooksul praguliseks ja murenevaks ning ei ole enam liiklemiseks turvalised. Kui rehvide kontrollimine jäi talverehvidele ülemineku eel tegemata, siis ei ole hilja teha ring ümber sõiduki, et rehvid üle vaadata. Talverehve peaks seega vahetama iga viie aasta tagant, isegi siis kui pealtnäha tundub rehv nõuetekohane. Talverehvide mustrisügavuse kontrollimine on samuti oluline osa iga-aastasest hooldusest. Seejuures tuleb meeles pidada, et talverehvide soovitatav mustrisügavus on neli kuni kaheksa millimeetrit, alla nelja millimeetri mustrisügavusega rehvid muutuvad juba ohtlikuks.
as

Sagedane rehvirõhu kontrollimine

Rehvide ohutuse tagamiseks on oluline korrektne rõhutase. Liiga kõrge rõhk vähendab rehvi võimet lööke pehmendada ning rehvid võivad lõhkeda. Madala rõhuga rehvid suurendavad auto kütusekulu umbes viis protsenti ning rehvi eluiga väheneb kuni 25 protsenti, lisaks halveneb auto juhitavus. Uuematel autodel kuvatakse rehvirõhk armatuuril, vanemate autode rehvirõhku saab aga kontrollida kütusetanklates. Rõhumõõdikud võib teinekord leida ka mündipesulatest, auto lisavarustusest või soovi korral soetada autokaupu müüvast poest. Tootja poolt soovitatud rehvirõhku saab vaadata tavaliselt kas hooldusraamatust või juhiukse siseküljelt, teinekord leiab vastava info ka kütusepaagi luugilt. Kontrolli rõhku piisava sagedusega, näiteks iga kord, kui lähed kütust tankima, sest rehvid on tõhusad vaid siis, kui need on õigesti ja aegsasti hooldatud!

Täkked klaasidel

Statistiliselt on klaasikahjud üks levinumatest põhjustest, millega autojuhid kindlustusse pöörduvad. Täkked klaasidel tulenevad tihti mõne teise sõiduki rataste alt paiskunud esemest, mis temperatuurimuutusega võivad muutuda suuremaks mõraks. Täketega tuleks hooldusesse pöörduda nii kiiresti kui võimalik, sest täke võib muutuda ohtlikuks mõraks, mis võib omakorda viia klaasi purunemiseni.

Autokere ja tulede eest hoolitsemine

Autokere tuleks enne külmakraadide tulekut puhtaks pesta, et kogunenud mustus kinni ei jäätuks. Samuti tuleks võimalusel hoida autot lume, vihma ja tormi eest varjus, et vältida ilmastikuoludest tingitud juhuslikke kahjustusi. Siinkohal tuleks meeles pidada, et loodusjõudude tagajärjel tekkinud kahjustusi hüvitab sõiduki omanikele vaid kaskokindlustus ning kohustuslik liikluskindlustus seda ei korva. Talv on Eestis pime aeg, mistõttu on samuti tähtis, et sõiduki tuled oleksid korrektselt seadistatud. Õigesti seadistatud tuledega näeb juht paremini teel toimuvat ning lisaks sellele säästab ka teisi liiklejaid. Halvasti korrigeeritud või liiga kõrgele sätitud tuled pimestavad vastutulevat või sinu ees sõitvat juhti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta