Kodanikuhariduse edendamiseks on politoloog ning koolides enim kasutatava ühiskonnaõpetuse õpiku autor ANU TOOTS välja pakkunud rea soovitusi.

Kohandades kaasaegse ühiskonna jooni ja arengutrende Eesti tegelikkusele, tuleks kodanikuhariduspoliitika kujundamisel lähtuda kolmest põhimõttest.

Esiteks, kodanikuharidus olgu mõeldud kõigile ja igaühele, olenemata tema east, kodaniku staatusest või sotsiaalsest positsioonist.

Teiseks, demokraatia ei ole ainult akadeemiline teooria, vaid ka igapäevane elustiil, mis peaks kajastuma iga organisatsiooni ja asutuse töös.

Kolmandaks, demokraatiaharidust ei saa kavandada ja teostada üks sektor, ametkond või huvigrupp. Selleks tuleb rakendada moodsa riigivalitsemise hea tava, kus riik juhib ja koordineerib mitmete erinevate toimijate aktiivsust.

Need põhimõtted kujundavad aluse konkreetsetele ettepanekutele kolmes võtmevaldkonnas.

Haridus- ja koolituspoliitikas

• Laiendada kodanikuharidus kõikidele haridustasemetele ja koolitusvormidele, kujundades pakutavat koolitust õppijate taset ja huvisid/vajadusi silmas pidades.

• Rakendada demokraatia printsiipe koolide, asutuste ja ettevõtete elukorralduses. Erilist tähelepanu pöörata sellele, et demokraatlik elukorraldus saaks normiks kõikides haridusasutustes, tasemest olenemata.

• Käivitada praktilised demokraatiakoolituse programmid asutuste juhtkonnale, administratsioonile ja lihtliikmetele.

• Teha jõupingutusi selleks, et iga õppekava või koolitusprogramm sisaldaks kodanikukompetentsuse arendamist vastavalt õppijate huvidele ja vajadustele. Suurendada tööturukoolituste ja kutsealaste täienduskoolituste sotsiaalset sisu.

• Muuta õpetajate koolitus riiklikult reguleeritavaks tegevuseks, sh tagada strateegiliselt planeeritud täienduskoolitustellimus, koolituse kvaliteet ja usaldusväärne ülevaade koolitusturul toimuvast.

• Suurendada oluliselt õppekavaväliste tegevuste osa ja tähtsust kodanikuhariduses, väärtustades nii õpetajate-mentorite kui ka õppurite sellealast aktiivsust. Niisugune muutus eeldab ühtlasi nn teoreetilise õppe osakaalu vähenemist, kuna õpetajate ja õpilaste summaarne töömaht ei tohiks suureneda.

Sotsiaalse sidususe poliitikas

• Kujundada spetsiaalseid koolitusi nendele, kellel on risk sattuda tõrjutusse oma vähese suutlikkuse tõttu suhelda avaliku sektoriga (nt vanemaealised, riigikeelt mittevaldavad, äärealade madala haridustasemega inimesed).

• Jälgida, et õppekavavälisesse tegevusse oleks kaasatud ka nõrgema sotsiaalse ja majandusliku kapitaliga perede lapsed.

• Pöörata tähelepanu noorte kaasamisele kohalikku ellu, luues selleks erinevaid organisatsioonilise ja avatud osaluse vorme. Seejuures on oluline noorte osaluskogude arendamine kohalikul ja maakondlikul tasandil ning nende kaasamine otsuste tegemisse.

Kodanikuhariduse juhtimises

• Ametkondliku eraldatuse ületamiseks luua demokraatiahariduse agentuur, mis täidaks kahte juhtimise jätkusuutlikkust kindlustavat funktsiooni. Esiteks oleks ta nö. koduks demokraatiahariduse nõukojale, mis vastutaks valdkonna planeerimise ja koordineerimise eest ning korraldaks regulaarset seiret. Nõukotta peaksid kuuluma ühiskonnateadlased, haridustöötajad, kohaliku omavalitsuse, meedia, äri- ja kolmanda sektori esindajad. Teiseks peaks agentuuril olema ka täidesaatev üksus pideva eelarve ja alalise ametnikkonnaga.

• Teadmispõhiste otsustamise edendamiseks koordineerida senisest paremini valdkonnas tehtud ja tehtavaid uuringuid, õhutades koostööd uurimisasutuste vahel ning uurimisasutuste ja poliitikakujundajate vahel. Demokraatiahariduse agentuur võiks olla üle-eestilise uuringuraportite digitaalse depositooriumi haldajaks.

• Seadustada noorte kaasamise kohustus neid puudutavate otsuste tegemisel nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Sealjuures siduda noorte kaasamine kohaliku tasandi otsustusprotsessi noorsootöö rahastamisega omavalitsustes.

Jälgi ja osale KATA koostamises:

http://www.ngo.ee/kata

http://osalen.blogspot.com

 

Koostas: Anu Toots

Allikas: Hea Kodanik (EMSL)