Station Narva festivali raames toimunud tulevikustsenaariumide töötoas „Uued horisondid: Ida-Virumaa eelistatud tulevikud“ arutati Ida-Virumaa arengu võtmeprobleeme ja tulevikuvisioone. Ürituse eesmärgiks oli tuua kokku erinevad osapooled ja arutada, milline võiks olla Ida-Virumaa jätkusuutlik areng ja kuidas piirkonna tulevikuväljavaateid parandada. Töötoas osalesid nii Ida-Virumaa noored, piirkonna ettevõtjad ja eestvedajad kui ka Ida-Virumaaga seotud ametnikud. Osalejad valisid välja ja arutasid mitmeid olulisi Ida-Virumaa kestliku arenguga seotud fookusteemasid, sealhulgas ettevõtluskeskkonna muutmise vajadust, elukestva õppe olulisust, noorte kaasamist, üleminekut eestikeelsele haridusele ning piirkonna üldist kuvandit. Arutelud rõhutasid Ida-Virumaa potentsiaali ja visiooni muutuda dünaamiliseks ja uuenduslikuks regiooniks, mis suudab esile tõusta nii Eestis kui kogu Euroopa mastaabis. Piirkonna tulevikuvisiooni väljendas iga arutelurühm, valides keskse positiivset arengut kujutava metafoori, millele eelistatud tulevik tugineb. Töötuba viisid läbi Johanna Vallistu Eesti Tuleviku - uuringute Instituudist ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine koostöös Euroopa kliimapaktiga.

Järgnevalt teeme kokkuvõtte töötoa tulemustest, mis peegeldab osalejate endi seisukohti Ida-Virumaa peamiste väljakutsete ja võimalike tulevikulahenduste osas.

 

Majanduses ja hariduses on suured väljakutsed

 

Üks peamisi väljakutseid on piirkonna majanduse sõltuvus põlevkivitööstusest, mis piirab ettevõtluskultuuri arengut. Paljud kohalikud on harjunud stabiilsete töökohtadega ühes sektoris, mis on loonud madala riskiisu ning piiranud innovatsioonivõimalusi. Ida-Virumaa vajab uut tüüpi ettevõtluskeskkonda, kus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine oleks keskmes. Kahjuks hirmutavad investoreid piirkonna senine majandusstruktuur, mis omakorda pärsib uute võimaluste loomist.

Töötuba tõi esile ka elukestva õppe vajaduse, eriti seoses põlevkivitööstuse töötajatega, kes vajavad ümberõpet. Kuigi ümberõppemeetmed on käivitatud ja uusi erialasid plaanitakse, on haridussüsteemis mitmeid väljakutseid. Keeleoskuse puudumine ning haridustöötajate madalad palgad vähendavad ümberõppe tõhusust. Samuti on täiendõpet pakutud peamiselt vene keeles, mis piirab integratsiooni ja tulevikuvõimalusi. Lisaks takistavad vanemate põlvkondade konservatiivsed hoiakud ning usaldamatus riiklike otsuste vastu ümberõpet, kuigi on märgata ka trendi, kus vanemad inimesed siiski õpivad ümber.

 

Noorte kaasamine on kogukonna arenguks võtmetähtsusega

 

Paljud noored tunnevad end piirkonna otsustusprotsessidest väljajäetuna. Kuigi noortele pakutakse teoreetilisi võimalusi osaleda aruteludes ja panustada kuid siiski jäävad nende ideed tihti tagaplaanile. Noorte hääl on Ida-Virumaa arengus seni alakasutatud ressurss ning nende suurem kaasamine võiks viia piirkonna jätkusuutlikuma ja uuendusmeelsema tulevikuni. Osalejad rõhutasid, et noorte lahkumine piirkonnast on murettekitav, kuid aktiivne osalus arendusprojektides võiks luua neile suurema seotuse kodupiirkonnaga ja motiveerida neid jääma.

Lisaks arutati üleminekut eestikeelsele haridusele, mis on olnud liiga kiire ja kohalike seas ärevust tekitav. Osalejate hinnangul vajab üleminek paremat ettevalmistust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, et toetada sujuvat keelelist ja kultuurilist integratsiooni. Eesti keele oskust nähakse hädavajalikuna, et tugevdada sidet Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti vahel. Arutleti, kas üleminekut peaks juhtima riiklikud institutsioonid või kohalikud juhid.

 

Piirkonna kuvandi muutmine

 

Ida-Virumaa kuvand ja identiteet on sageli seotud tööstuse ja põlevkiviga, kuid samal ajal rõhutatakse piirkonna looduslikku ilu ja eraldatust, mis annab lootust turismi arendamiseks. Paraku levivad ka negatiivsed stereotüübid nagu „siin pole midagi teha“ või arusaam, et „üks amet kogu eluks“ on ainus võimalus. Need hoiakud takistavad piirkonna arengut ja noorte jäämist Ida-Virumaale. Tulevikku silmas pidades on vaja neid eelarvamusi muuta ja luua kuvand piirkonnast kui innovaatilisest ja võimaluste rikkast kohast, kus tasub elada ja töötada.

 

Visioon aastaks 2024: Mitmekesine Ida-Virumaa kui innovatsiooni keskus

 

Aastal 2040 võiks Ida-Virumaad näha dünaamilise ja mitmekesise regioonina, kus innovatsioon ja kultuuriline mitmekesisus käivad käsikäes. Loodud tulevikustsenaariumides kujutati piirkonda kui tehnoloogia ja hariduse keskust, kus toimub pidev areng ja millega noored soovivad siduda oma tuleviku. Üks pakutud tuleviku metafooridest oli Narva Ülikool - kaasaegne teaduse, tipptasemel hariduse ja ettevõtluse keskus, mis veaks piirkonna arengut.

Teises tulevikuvisioonis nähti Ida-Virumaad kui Eesti Silicon Valley’d – piirkonda, mis on täis võimalusi ja atraktiivne nii kohalikele kui ka välisinvestoritele. Üheks märkimisväärseks metafooriks oli Ida-Virumaa võrdlemine Eesti "Harry Potteriga," mis sümboliseeris osalejate lootust, et seni tähelepanuta jäänud piirkond võiks tõusta esile ja muuta oma senist kõrvalejäänu rolli. Kohalikud osalejad leidsid, et selline muutus on võimalik, kui piirkonna kuvandit teadvustatakse ja arendatakse teadlikult.

Töötoa tulemused näitavad, et Ida-Virumaal on olemas potentsiaal muutuda – kui piirkond suudab koondada oma energiat ja ressursse ning kaasab nii noori kui ka kohalikke liidreid, võib 2040. aasta Ida-Virumaa olla täiesti teistsugune koht, kui me täna näeme.

Sarnased artiklid