TÜ teadlased annavad kolm loengut eestlaste ja venekeelsete identiteetide loomest ja muutumisest taasiseseisvunud Eestis aastani 2020. Loengusari toimub kultuuririkkuse aasta raames Tartus, Tallinnas ja Narvas ning kõiki loenguid on võimalik videosilla abil näha samaaegselt kõigis kolmes linnas.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 6. oktoober 2024
- Foto: Seen näppude vahel / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
3., 10., ja 17. oktoobril kell 15.30–17.00 annavad Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadlased kolm loengut identiteedi teemal Eestis. Loengud toimuvad vastavalt eesti, inglise ja vene keeles ning leiavad aset Tartus, Tallinnas ja Narvas – Tartus täpsemalt aadressil Lossi 36, Tallinnas Teatri väljak 3 ja Narvas Raekoja plats 2.
Kultuuririkkuse aasta loengud räägivad, kuidas on kirjanduses, massimeedia väljaannetes, poliitilistes kõnedes ja popkultuuris kujutatud Eestis elavate inimeste erinevaid identiteedidiskursusi ajavahemikus 1990 2020. Täpsemalt räägivad teadlased, kuidas on käsitletud taasiseseisvunud Eestis eestlaste ja venekeelsete inimeste minevikku, olevikku ja tulevikku. Kuidas on määratlenud ühte või teise rahvusesse kuuluv inimene enda identiteeti läbi erinevate ajalookäsitluste, erinevate lugude ja inimsuhete. Tuleb juttu sellest, kuidas on kujunenud välja erinevad teised, kelle taustal joonistub välja ka enda identiteet. Mida annab nendest diskursustest õppida ja kuidas leida selle taustal vastuseid erinevatele küsimustele tänapäeval – olgu selleks integratsioon, keelte ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamine jne.
3. oktoobril annab loengu Läänemere maade poliitika lektor Heiko Pääbo. Loeng toimub Tartus, Lossi 36 õppehoones, auditooriumis 214 kell 15.30–17.00. Loeng on eesti keeles ja kannab pealkirja "Rahvus, mälu, narratiiv: olulised teised Eesti identiteedi diskursuses". Selles ettekandes vaatleb Heiko Pääbo, kuidas 1990. ja 1995. aastal presenteeriti eestlaste minevikku, kuidas tajuti enda rolli minevikus ning kuidas suhestuti oluliste teistega. Selle ajaloolise sissevaate tulemused paigutab lektor laiemasse konteksti – kust tuldi ja kuhu on edasi liigutud ning kuidas need rollid on olnud muutuses. Loeng toimub ühisvaatamisena TÜ Tallinna esinduses ruumis 311 ning TÜ Narva kolledžis kaldauditooriumis 100.
10. oktoobril annab loengu võrdleva poliitika lektor Alar Kilp. Loeng toimub Tallinnas, Tartu Ülikooli Tallinna esinduses, auditooriumis 311 kell 15.30–17.00. Loeng on inglise keeles ja kannab pealkirja "Present Others in the identity narratives of Estonians: 1990, 1995, and today" (Olevikulised teised eestlaste rahvusloos: 1990, 1995 ja täna). Alar Kilp räägib eestlaste ajaloo mustritest, arutledes selle üle, kes on taasiseseisvunud Eesti algusaastatel need, keda peeti teisteks, ja mida võib selle põhjal järeldada tänapäevaste teiste kohta. Loeng toimub ühisvaatamisena TÜ Narva kolledžis kaldauditooriumis 200 ja Tartus Lossi 36 ruumis 305.
17. oktoobril annab loengu politoloogia teadur Elena Pavlova. Loeng toimub Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledži auditooriumis 100 kell 15.30–17.00. Loeng on vene keeles ja kannab pealkirja "Кто мы здесь? Дискуссия о русской идентичности в Эстонии сквозь призму культуры" (Kes me siin oleme? Arutelu vene identiteedist Eestis kultuuriprisma läbi). Elena Pavlova räägib sellest, kuidas on taasiseseisvunud Eestis määratlenud ennast vene keelt kõnelevad inimesed. Ta vaatleb Eestis välja antud venekeelse kirjanduse põhjal, kuidas on muutunud Eesti venekeelse elanikkonna vaated ja käsitlused peamistele integratsiooniküsimustele. Loeng toimub ühisvaatamisena TÜ Tallinna esinduses ruumis 311 ning Tartus Lossi 36 ruumis 307.
Kõiki loenguid on võimalik vaadata ka veebis (veebilingid ilmuvad sellele leheküljele) ning näha loengu hetkel otseülekandena mainitud auditooriumites Tartus, Tallinnas ja Narvas. Loengusari toimub Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti „Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta” raames, koostöös Integratsiooni Sihtasutusega.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta