Artur Taevere, Heateo Sihtasutuse juhataja rääkis Bioneerile Sotsiaalse ettevõtluse tulevikust.

Sotsiaalse ettevõtluse tulevikku kujundavad kaks peamist muutujat. Esiteks, kui palju võimekaid inimesi soovib end selles valdkonnas proovile panna; ja teiseks, milliseid uusi ärimudeleid ja finantseerimisskeeme lähiaastatel siin kasutusele võetakse.

Iga organisatsiooni ja usun, et ka iga valdkonna edukus sõltub suurel määral sellest, kui palju võimekaid inimesi on otsustanud end selles vallas teostada.

Näiteks finantssektori ettevõtted on Eestis väga atraktiivsed tööandjad, mistõttu seal toimuvad kiired arengud; selle kõrval on Eesti hariduse tulevikuväljavaated ja meie õpetajate järelkasv nukras seisus, kuna konkurss õpetajakoolitusse on imepisike.

Mis aga mõjutab sotsiaalse ettevõtluse atraktiivsust tööandjana ja laiemalt valdkonnana, kus end teostada?

Tegureid on mitmeid: palk, mis tagab piisava materiaalse kindlustatuse; motiveeriv eesmärk ja põnev väljakutse, mille nimel pingutada; inimeste teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest ja valdkonna kui terviku maine jne. Iga inimese jaoks on need motivaatorid ilmselt erineva kaaluga. Minu arvates aga on peaküsimus selles, kuidas sotsiaalne ettevõtlus suudab välja mängida oma unikaalse eelise – võimaluse pakkuda põnevat tööd hea eesmärgi nimel ning ühtlasi mõistlikku sissetulekut teenida.

Julgelt võib väita, et tudengeid, kogemusega professionaale ja ka ettevõtjaid, kes tahavad anda oma panuse Eesti ühiskonna paremaks muutumisele, on küll ja küll. Seda näitab kasvõi Heateo Sihtasutuse vabatahtlike ja toetajate üha kasvav hulk.

Täna on nad selle valdkonnaga seotud vabatahtlikena ja oma muu töö kõrvalt – aga kas ja millal on nad valmis end täielikult sotsiaalsele ettevõtlusele pühendama? Jällegi, küllap on see individuaalne, aga ma arvan, et suurt rolli mängivad kaks tegurit – kas sotsiaalsed ettevõtted suudavad maksta piisavat töötasu ning kas pakutav väljakutse on piisav.

See omakorda viib meid teise küsimuseni – milliseid uusi ärimudeleid ja finantseerimisskeeme sotsiaalses ettevõtluses kasutusele võetakse. Tänaseni on Eestis tegu olnud üsna väikeste sotsiaalsete ettevõtetega, mis lähevad statistikas arvesse ilmselt mikroettevõtetena.

Ka omateenitud tulud jäävad kõige rohkem paari miljoni krooni kanti aastas, samas kui edukatel äriettevõtetel võib see ületada kümneid või isegi sadu miljoneid kroone. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides on küsimus sama – kuidas luua selliseid sotsiaalse ettevõtte ärimudeleid, mis võimaldavad neil ettevõtetel suureks kasvada ja omada tõeliselt suurt ühiskondlikku mõju?

Kokkuvõttes, valdkonna edasiseks arenguks on meil kõigepealt vaja häid ja edukaid Eesti näiteid, millele viidates saame öelda – see ongi sotsiaalne ettevõtlus! Uutele ettevõtmistele on vaja tugevaid eestvedajaid, kes suudavad sellesse valdkonda tuua kriitilise massi võimekaid inimesi. Selle pinnalt võib loota, et 5-10 aasta pärast on Eestis paar-kolm suurt ja mõjusat sotsiaalset ettevõtet ning riburada väiksemaid.