Soome riigi eesmärgiks on välismaiste idufirmade meelitamine oma riiki, milleks luuakse erinevaid programme ning jagatakse toetusi innovatsioonil põhinevate toodete ja teenuste arendamiseks. Järjest enam pööratakse tähelepanu nii ülikoolide kaasamisele kui ka elanikkonna ettevõtlikkuse kasvatamisele.

Startup Estonia regionaalse iduettevõtluse projektijuht Elina Dubova tõi välja, et kuigi Eesti ja Soome startup-ökosüsteemidel on palju sarnast, on kahel riigil üksteiselt palju õppida.

“Soomes suunavad startup-ökosüsteemi arengut toetavad organisatsioonid oma tähelepanu ja ressursid eelkõige rahvusvaheliselt skaleeritavate ärimudelite arengusse ning erinevalt Eestist ei pea skaleeritav äri olema tingimata tehnoloogiapõhine,” tõi Dubova näite.

Nagu Eestiski panustavad ka Soomes iduettevõtete arengusse selleks loodud organisatsioonid nagu Skaalaamo Seinäjoel ja Business Tampere.

Soome riigi eesmärgiks on aga välismaiste idufirmade sissetoomine, kuna nendes nähakse nii innovatsiooni eestvedajaid, maksumaksjaid kui ka kõrge lisandväärtusega töökohtade loojaid. “Rahvusvahelistele ettevõtjatele luuakse erinevaid võimalusi kohaliku ökosüsteemiga liitumiseks ning loodud on erinevad toetused ning programmid teadus- ja arendustegevuse hõlbustamiseks,” ütles Dubova ja lisas, et rahvusvaheline konkurents edukate iduettevõtete ja talentide meelitamiseks muutub riikide vahel järjest teravamaks ning ka Eesti peab oma tegevustes sellega paraku senisest rohkem arvestama.

Innovatsiooni soodustamiseks erinevates sektorites on Soome riigi oluliseks fookuseks ülikoolide kõrval tegutsevate nn spin-off ettevõtete loomise toetamine. Ka ülikoolide laborid on avatud ettevõtetele ning ülikoolide juures tegutsevad mentorlusprogrammid aitavad ettevõtetel  testida ja arendada oma süva- ja tervisetehnoloogia lahendusi.

“Suurepäraseks näiteks on neljast ülikoolist koosnev konsortsium Seinäjoki piirkonnas, mis pakub oma laboreid ja spetsialiste, kes aitavad ettevõtjatel välja töötada, katsetada ja uurida uusi ideid ja tooteid,” tõi Dubova välja.

Seinäjoki piirkonnas on põhifookuses täna toidutehnoloogiad, kuhu panustavad teiste hulgas ka sellised sektori juhtivad tegijad nagu ATRIA ja Valio.

Sarnaselt Eestiga pistab ka Soome rinda kohaliku kaasamise väljakutsetega.

“Kuigi kohaliku startup-ökosüsteemi toetamiseks ja kasvamiseks on Soomes saadaval märkimisväärsed ressursid, on entusiasmi tase ja valmisolek võtta ettevõtjana riske piirkonniti väga erinev. Mõnes piirkonnas on motivatsioon või ettevõtlikkus väga madalad, mis muudab eduka startup-kultuuri kasvatamise kohalikul tasandil keerulisemaks. Samade väljakutsetega seisame silmitsi ka Eestis,” tõdes Dubova.

Ettevõtliku mõttelaadi edendamiseks tehakse Soomes laiapõhjalist koostööd erinevate avalike asutuste ja organisatsioonide vahel. Näiteks panustavad idusektori arengusse kohalikud omavalitsused, haridusasutused ja erinevad äriringkonnad.

Soome iduettevõtete seas kõige levinumad tegevusalad on täna tehisintellekt ja analüütika, ettevõtetele suunatud tarkvara arendus, meditsiin ja biotehnoloogia, rohetehnoloogiad ning e-kaubanduse ja platvormide arendus.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta