Eurostati andmete järgi oli 2012. aastal Eestis 1000 elaniku kohta 456 sõiduautot. Kui arvestada, et 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarvuks 1 286 000 elanikku, siis teeb see sõiduautode koguarvuks enam kui 586 400.
- Tarbimine ja tervis
- Sandra Oisalu, BEF
- 30. september 2014
- https://pixabay.com/photos/electric-charge-road-sign-sign-2301604/
Auto kasutamine eeldab ka selle hooldamist – nii auto seest kui väljast puhastamist, vahatamist jne. Paraku võivad aga autohooldustooted sisaldada ohtlikke aineid, mis ei täida ainult neile määratud funktsioone, vaid võivad põhjustada ka soovimatuid tervise- ja keskkonnamõjusid.
Miks me sellest räägime?
On olemas väga palju erinevaid autohooldusvahendeid. Järgnevalt on toodud erinevad autohooldustoodete tüübid:
Šampoon: auto puhastamiseks väljastpoolt, tavaliselt kasutatakse koos vee ja käsnaga.
Laki puhastajad ja poleerijad: tooted, mida kasutatakse ilmastikust kahjustatud autolaki parandamiseks ja poleerimiseks. Need sisaldavad lihvimismaterjale ja võivad olla saadaval kombinatsioonis vahaga. Tavaliselt kasutatakse neid kas poleerimismasinaga või käsitsi poleerides.
Kõvad vahad: tooted, mis kaitsevad laki pinda. Kõva vaha kasutatakse tavaliselt peale laki puhastamist ja poleerimist ning pinna töötlemiseks kasutatakse pehmet riiet.
Aknapesuvedelik: puhastusvahend, mida kasutatakse kas otse esiklaasil ja teistel autoakendel või pannakse klaasipesuvedeliku paaki.
Velgede või rehvide puhastusvahendid: puhastusvahendid, mida kasutatakse velgedel või rehvidel ja mida tuleb valida sõltuvalt velje materjalist (nt alumiiniumveljed või kaetud veljed, mis võivad vajada spetsiifilisi puhastusvahendeid).
Pihustatavad salongipuhastusvahendid: puhastusvahendid plastmaterjalidele autosalongis.
Mootoripuhastusvahendid: enam ei soovitata mootorit pesta, kuna paljude osadeni ei jõuta ja vesi võib kahjustada elektroonilisi osasid. Seetõttu tuleks neid täielikult vältida ja lähemalt me nendest ei räägi.
Need erinevad tooted sisaldavad erinevaid aineid, seal hulgas ka ohtlikke aineid ning kahjuks ei pruugi mõned ohtlikud ained olla nendes toodetes välditavad. Näiteks isegi kõige eesrindlikumad tooted võivad ikkagi sisaldada mõningaid ärritavaid aineid. Seetõttu on ka oluline, et autohooldusvahendeid kasutatakse ohutult!
Ohutu kasutamine hõlmab:
kinnaste kandmist;
silmadele mõeldud kaitsevahendite kasutamist;
pihustatavate toodete kasutamise vältimist;
veega mahapestavate vahendite kasutamine ainult kohtades, kus tekkiv reovesi kogutakse kokku ja töödeldakse (eelistatavalt autopesulates).
Autohooldustoodete ostmisel on oluline meeles pidada, et inimeste üleüldine kokkupuude kemikaalidega on oluliselt suurenenud. Kuigi kokkupuude spetsiifiliste ainetega võib olla harv ja hõlmata ainult suhteliselt väikeseid koguseid, on olemas nii palju erinevaid kemikaale ning kõik need kokku moodustavad märkimisväärse kokkupuute taseme. Praegu ei ole veel teada, kuidas need mitmekordsed kokkupuuted mõjutavad seda, kuidas ohtlikud ained mõjuvad inimeste tervisele ja keskkonnale. Paljud teadlased usuvad, et selline pidev „keemiline stress“ kahjustab inimeste immuunsüsteemi ja on üheks allergiate esinemise kasvu põhjustajaks.
Võimalik oht inimeste tervisele
Autohooldustooteid kasutavad professionaalsed teenindusjaamad /autopesulad. Nendes kohtades on tavaliselt kasutusel tehnilised vahendid, nagu näiteks isikukaitsevahendid või masinad autohooldustoodete pealekandmiseks, kui neid peaks vaja minema. Nende töötajad puutuvad regulaarselt ja pikema aja jooksul kokku toodete suurte kogustega.
Autoteenindusjaamade /autopesulate omanikel või tööandjatel on seaduslik kohustus tagada, et töötajatel ei oleks mitte mingeid vastuvõetamatuid riske autohooldustoodete kasutamisel.
Tavatarbijad kasutavad autohooldustooteid tavaliselt oma auto tarbeks tänaval, kuhu see on pargitud, või koduhoovis. Tooted kantakse peale käsitsi, näiteks riidelapiga ja sageli ei kasutata mitte mingeid spetsiaalseid kaitsevahendeid, näiteks kindaid või näokaitseid. Tarbijate kokkupuude autohooldusvahenditega sõltub sellest, kui tihti ja kui intensiivselt nad neid vahendeid kasutavad.
Kuna autohooldustooteid kasutatakse kas autoosadelt mustuse eemaldamiseks või autokere laki säilitamiseks, siis peamised ohtlikud koostisosad on lahustid, pindaktiivsed ained, happed ja alused ning erinevat tüüpi lisaained.
Kõige sagedamini kasutatakse autohooldustoodetes lahustitena mineraalõli destillaate (nafta; rasked, keskmised ja/või kerged fraktsioonid), mis võivad sisaldada aineid, mis põhjustavad vähki ja/või geneetilisi hälbeid. Paljud neist nafta lahustitest võivad samuti põhjustada niinimetatud hingamiskahjustusi. See tähendab, et ained võivad siseneda alumistesse hingamisteedesse otse läbi nina või suu ja võivad põhjustada tõsiseid kopsukahjustusi ja / või põletikke. Teised autohooldusvahendites sisalduvad ained (peamiselt erinevat tüüpi alkoholid) võivad söövitada või ärritada nahka ja põhjustada tõsiseid kahjustusi silmadele.
Järelikult võib kontakt autohooldusvahenditega - kas naha kaudu või sissehingamisel -põhjustada tervisekahjustusi sõltuvalt kokkupuute kogusest ja kestusest. Seetõttu võivad ohud ilmneda nende toodete igasugust tüüpi kasutuste puhul, kus on võimalik toodet sisse hingata (nt pihustamine või aurumine autosalongis) või toote pealekandmisel käsitsi kui toode puutub kokku nahaga.
Võimalik oht keskkonnale
Keskkonnaohtlik kemikaal
Professionaalsetes teenindusjaamades / autopesulates tuleks autohooldustoodetes olevate ainete heitmed pesuvees / heitvees kokku koguda ja eeltöödelda (esmajoones tuleks eraldada õlid) enne kanalisatsiooni suunamist. See, kus tavatarbijatele mõeldud autohooldusvahendites sisalduvad ained oma tee lõpetavad, sõltub kasutamise asukohast ja sellest, kas kanalisatsioon (tänavatel) kogub või ei kogu need ained kokku, nt kui autot pestakse/hooldatakse tänaval.
Autohooldusvahendid võivad sisaldada aineid, mis on toksilised vesikeskkonnale. Siiski näitas piiratud ja juhuslik 12 turul oleva toote uurimine, et enamik nendest toodetest on ainult mõõdukalt mürgised. Seetõttu võib oletada, et autohooldusvahendite kasutamisest tulenev otsene risk keskkonnale on suhteliselt madal, eriti kuna enamik heitmeid asjakohastest tegevustest, nagu näiteks auto pesemine, viiakse ellu spetsiifilistes kohtades (autopesu heitvee kogumise ja töötlemisega).
| Miks on tootes? | Milline on võimalik tervise- ja keskkonnamõju? | |
| Metanool | Lahusti | Allaneelamisel ägedalt toksiline, võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi |
| Oktametüültsüklotetrasiloksaan | Lahusti | Kahjustab hormoonsüsteemi ja viljakust |
| Mineraalõli destillaadid (nafta; rasked, keskmised ja/või kerged fraktsioonid)
| Lahusti | Sissehingamisel ning allaneelamisel mürgised; võivad põhjustada geneetilisi muudatusi; kantserogeensed; võivad põhjustada tõsiseid kopsukahjustusi ja /või -põletusi; mürgised vesikeskkonnale, võivad põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet |
| Ftalaadid (DEHP, di-2-etüülheksüülftalaat) | Lõhnaained | Mõjutavad viljakust, kahjulikud sündimata lapsele |
| Nitromuskusühendid, polütsüklilised muskusühendid (Galaxolide, Tonalide) | Lõhnaained | Kahjustavad hormoonsüsteemi, võivad tekitada allergiat |
| Oktametüültsüklotetrasiloksaan
| Pindaktiivne aine | Kahjustab hormoonsüsteemi ja viljakust |
| Oktüülfenool (etoksülaat) | Pindaktiivsed ained | Kahjustavad hormoonsüsteemi |
Kasulikke nõuandeid!
Loe toote etiketti ja järgi ohutu kasutamise juhendeid: kanna kindaid ja silmakaitseid.
Vali tooteid, mis ei sisalda eelpool nimetatud aineid. Vali täielikult biolagunevad tooted.
Korralik autosalongi õhutamine ja regulaarne salongi filtrite vahetamine on piisavad tagamaks head õhukvaliteeti, puudub tegelik vajadus kunstlike lõhnastajate järele.
Kasuta vähem tooteid.
Lugege kindlasti ka teisi BEFi ja Bioneeri koostööna valminud artikleid. Bioneer ja BEF teevad koostööd tarbetoodetes sisalduvate ohtlike ainete tutvustamise osas ajavahemikul september 2013 kuni märts 2015.
Vaadake Bioneeri rubriiki "Ohtlikud ained tarbetoodetes".
Vaadake ka ohtlike ainete rubriigi sisukorda.
Projekti “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum – www.bef.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
