Rahvusvahelisel 5. OECD ringmajanduse ümarlaual tutvustati täna 20-kuulise töö tulemusel valminud Tallinna OECD ringmajanduse raportit, mis näitab ringmajandusele ülemineku hetkeseisu ja väljakutseid ning mis annab soovitusi selle edukaks õnnestumiseks.

Raport sündis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Tallinna linna ning mitme avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partneri koostöös. Nii põhjalikult pole valdkonda varem Tallinnas uuritud: käsitletud on nii jäätmemajanduse, riigihangete, ehituse, digiteenuste, targa linna, jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, turismi kui ka toidutemaatikat.

„„Võta, kasuta ja viska ära“ raiskav majandusmudel meid enam edasi viia ei saa, sest on keskkonda liigselt koormav. Seetõttu on ringmajandus Tallinna linna jaoks oluline siht. Täname väga OECD-d põhjaliku töö eest, mille tulemused aitavad meil uusi sihte seada, et üleminek ringmajandusele ellu viia. Hea meel on tõdeda, et nii mõndagi on juba Tallinnas ära tehtud, kuid süsteemsem ja ambitsioonikam töö ootab meid veel ees,“ ütles Tallinna abilinnapea Joosep Vimm.

OECD raport toob esile ja tunnustab Tallinna sammude eest, mida on juba tehtud jäätmekäitluse jätkusuutlikumaks muutmisel, näiteks on linn saavutanud kõrgema liigiti kogumise taseme, on muutmas jäätmejaamad ringmajanduskeskusteks, st lisanduvad korduskasutusruumid ja parandustöökojad. See toetab selgelt tarbimise vähendamist ja asjade ringluses hoidmist.

Tallinn on ka näiteks välja andnud juhiseid ringmajanduslike ärimudelite kujundamiseks ja jätkusuutlikumate ürituste korraldamiseks.

Samas viitab raport, et ringmajandusele üleminek nõuab  veel mitmete lünkade täitmist. Näiteks puudub linnas ringmajandusele üleminekuga seotud rollide ja vastutuse selge jaotus. Linna ringmajanduse osakonna tööülesanded on enamasti seotud jäätmemajandusega, kuid selle laienemisel on suur potentsiaal hõlmata ka teisi ringmajandusega seotud valdkondi. Praegu on puudu ka inimressurssist, teadmistest, teadlikkusest, tehnilistest oskustest, koostööoskustest.

Üks kriitiline valdkond on rohelised hanked – kuigi neid kavandatakse üha rohkem, siis hetkel jäävad sealt välja mitmed ringmajanduslikud põhimõtted, sest hind on peamine kriteerium ning pole selge, mida linn määratleb rohelise ja ringsena. Puudu on ühtne ringmajandusele üleminekut toetav regulatiivne raamistik riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

OECD annab raportis konkreetsed soovitused, mida Tallinn võiks teha. Lühema aja jooksul läbiviidavad soovitused on: laiendada ringmajanduse osakonda, määrata seal konkreetsed rollid ja kohustused, töötada välja ringmajanduse strateegia ning korraldada majasiseseid ringmajandusega seotud koolitusi, teavituspäevi, kutsuda esinema asjatundjaid.

Lisaks tuleks tugevdada koostööd Eesti riigiasutustega, et ühtlustada riiklikke ja kohalikke strateegiaid, tõhustada rahaliste ja inimressursside kasutamist.

Raporti järeldused põhinevad eelkõige Tallinnas ja veebi teel toimunud kohtumistel, kus OECD eksperdid küsitlesid umbes 60 erineva valdkonna esindajat. OECD ringmajanduse raporti leiab siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta