Ettevõtluses ja investeerimismaailmas on juba enam kui 17 aastat olnud fookuseks jätkusuutliku tegevuse arendamine – nii keskkonna-alaselt, sotsiaalselt kui ka juhtimiskultuuris. SEB viis läbi Baltikumi-ülese uuringu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas, millest ilmnes, et siinsed ettevõtted on teinud küll jõupingutusi jätkusuutlikuks majandamiseks, kuid siiski nähakse veel suurt potentsiaali jätkusuutlike põhimõtete juurutamisel ja sellest kasu saamisel.

Jätkusuutliku panganduse juht Tatjana Vakulenko selgitas, et ESG tegevuspõhimõtete alla käivad kõik tegevused, mis puudutavad ettevõtte toimimist – nii juhtimistasandil, otsustusprotsesside tegemisel kui ka teenuste pakkumisel. ESG-keskne ettevõte arvestab oma tegevuse mõjuga nii keskkonnaalaselt kui ka tööjõu jätkusuutlikkuse ja heaoluga seotud küsimustes.

Viimasel kümnekonnal aastal on ESG põhimõtete rakendamine olnud fookuses nii ettevõtete, fondivalitsejate kui ka investorite aga ka tarbijate ootuste poolt, sest ettevõtete keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik toimimine on saanud osaks konkurentsivõime arendamisest. 

Vakulenko tõi näitena esile, et nii hinnatakse ESG raames ühelt poolt ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale, kliimamuutustele, loodusressursside kasutamisele ja jäätmete käitlemisele. Teisalt hinnatakse tegevust ka sotsiaalsete näitajate põhjal nagu tööjõu jätkusuutlikkuse ja heaoluga seotud küsimused alates tööjõu juhtimisest ettevõtetes kuni töö ja eraelu tasakaaluga seotud küsimusteni või võrdse kohtlemiseni ning lisaks, kuidas on seotud ettevõtte tegevus kogukonna, ohutuse, juurdepääsetavuse jms.

„Jätkusuutlik ettevõtlus peaks endas hõlmama vastutustundlikku tegevust nii majandusotsustest, inimeste kaasamises ja suhetes kui ka ettevõtte kultuuri ja majandustegevuse arendamises,“ võttis Vakulenko kokku. 

Baltikumi ettevõtete uuring

Baltikumi ettevõtete uuringust ilmnes, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted mõistavad oma rolli ja jätkusuutliku tegevuse panuse olulisust, aga samas hinnatakse, et jätkusuutlike tegevuste integreerimisel oma majandusedu tagamisel on veel arenguruumi. 

„Leedu ettevõtete hinnang oma jätkusuutlikule tegevusele on mõnevõrra kõrgem kui Läti ja Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. ESG asjakohasus ei ole viimastel aastatel olulisi muutuseid näidanud, kuigi jõupingutusi on ettevõtetes siiski tehtud,“ nentis Vakulenko.

„Küsimusele, kui palju on viimastel aastatel ettevõtted panustanud oma tegevuses loodusressursside jätkusuutlikumasse kasutamisse, andsid Leedu ettevõtted Läti ja Eesti ees kõrgema hinnangu. Samas joonistus uuringust välja, et Läti on oma naaberriigi ettevõttetest rohkem panustanud töötajaskonna arendamisele ning lojaalsusprogrammide loomisele ning töötajaskonna kaasamisele ettevõtte majandustegevuses,“ võttis Vakulenko kokku uuringu tulemusi.

Ta rõhutas, et Eesti ettevõtted on lõunanaabritest mõnevõrra rohkem tähelepanu pööranud jätkusuutlike lähenemistega koostööpartnerite valimisele ja jätkusuutlike majandusküsimuste vastu.

Eesti ettevõte Low imPACK, mis toodab tekstiilijäätmetest korduspakendeid, on viimasel aastal näinud kasvavat huvi jätkusuutlike lahenduste vastu nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete puhul.

„Suur hulk meiega koostööd tegevaid ettevõtteid on rõhutanud, et liikudes jätkusuutlikemate toodete peale ei soovita alla anda toodete, s.h pakendite turunduslikus välimuses. Meie omakorda tõestame, et jätkusuutlikus saab olla moodne ja rikastada kliendi tarbimiskogemust,“ nentis Low imPACKi asutaja ja tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere.

Kui uuringus ilmnes, et Eesti ettevõtted valivad aina põhjalikumalt koostööpartnereid lähtuvalt jätkusuutlikkuse kriteeriumitest, siis Kaas-Ojavere kinnitas, et partnerlussuhetes on näha keskkonnaalast lähenemise muutust.
„Low imPACK valib oma koostööpartnereid, kaardistades kõige pealt ettevõtte huvi või valukoha keskkonnateemadega tegeleda. Näiteks kui ettevõte kasutab oma e-poe pakkide lähetamiseks kõige odavamaid plastikkotte, siis suure tõenäosusega ei ole nad valmis alternatiivsetest materjalidest või korduvkasutatavate pakendeid veel kasutusele võtma. Samas need ettevõtted, kes on paika pannud oma jätkusuutlikkuse eesmärgid nagu näiteks vähendada pakendite prügi teatud % võrra või jõuda 0 prügitekitamiseni, on väga avatud alustama koostööd, mis ka pikaajaliselt väärtust loob,“ kirjeldas Kaas-Ojavere.

Jätkusuutlikkus tagab ettevõtte stabiilsuse

Uuringust ilmnes, et kuna kõigis kolmes Balti riigis on ettevõtete põhilised väljakutsed olnud seotud kasvavate kuludega, siis on jätkusuutlik majandamine otseselt seotud ka ettevõtete stabiilse tegevuse tagamisega.

„Uuringust ilmnes, et ettevõtete selle aasta fookuses on stabiilsuse tagamine – 64% Eesti ettevõtetest, 58% Läti ja 54% Leedu ettevõtetest on toonud selle prioriteedina esile – ning lahendustena nähaksegi nii senise töötajaskonna efektiivsemat juhtimist, koolitustesse panustamist, ettevõtte tasusüsteemide stabiilsena hoidmist jms. Lisaks loodusressursside kokkuhoidlikumat kasutamist. Näiteks rohelise energia osakaalu kasvatamist oma ettevõtte energiatarbimises või pakendite ja paberikulude vähendamine,“ tõi Vakulenko esile. 

Low imPACKi asutaja kommenteeris, et jätkusuutlikkuse fookus aitabki tagada ettevõttele pikaajalise stabiilsuse. „Targem ja odavam on järk-järgult uued keskkonda säästvad lahendused kasutusele võtta, kui avastada end aktsiise ja trahve maksmast või veel hullem, tõdeda, et olulised kliendid on väärtuskonflikti tõttu lahkunud. Pakendite puhul on näiteks väga selge, et pakendeid käitlevad ettevõtted peavad numbriliselt näitama, kui palju nende pakenditest on ümbertöödeldud materjalist ja ümbertöödeldavad ning kuidas nad pakendite prügi vähendavad ja korduskasutuse piirmäärasid täidavad. Kui nad seda ei tee, ootavad neid trahvid. Majanduslik kasu saavutatakse pakendite üldkulu vähendades, jäätmekäitlustasude vähenemisest, suurenevast kliendilojaalsusest ja paranevast brändimainest,“ nentis Kaas-Ojavere.

Ta tunnustas Eesti ettevõtete koostöövalmidust iduettevõtetega.  „Meid on positiivselt üllatanud Eesti suurettevõtete valmidus teha koostööd iduettevõtetega, kus nad võtavad enda kanda mingil määral ärilisi riske aga samas lõikavad märkimisväärset mainekujundusliku kasu. Mitme ettevõte puhul oleme täheldanud oma ühiskondliku vastutuse tajumist ja näiteks seda, et ollakse valmis ka korduspakendite teemat oma hoobadega laiemate inimhulkadeni viima, muutes e-poes pakendite valiku soovituslikuks ja turundades nende väärtust kõvahäälselt,“ rõhutas Kaas-Ojavere

Baltic Business Outlook uuring tutvustab Baltikumi väike- ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) ootusi ja seisukohti käimasolevaks aastaks. Küsitlus viiakse iga-aastaselt läbi Lätis, Leedus ja Eestis ja sel aastal osales uuringus kokku 1787 ettevõtet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta