23. detsembril sõlmis Venemaa riiklik aatomienergia korporatsioon Rosatom lepingu Bangladeshi tuumaelektrijaama (TEJ) ehitamiseks. Kohalik elanikkond ja eksperdid väljendavad aga kriitikat selle vastuolulise projekti suhtes. Rahvusvaheline energeetikaportaal Bellona avaldas intervjuu Bangladeshi elanikega, kes on vene tuumareaktorite importi vastu.

Bellona küsimustele planeeritava Rosatom TEJ Rooppur kohta vastasid tuumajaama ehitamiseks valitud ringkonna keskuse ajakirjanik Nusrat Islam Khan ning Bangladeshi Uuringute keskuse juhataja Arup Rahi.

Nusrat Islam Khan: Tuumajaama ehitamise otsus on poliitiline, see valik ei olnud vabatahtlik.

Ma olen tuumaelektrijaama ehitamise vastu maailma mis tahes osas. Tuumaenergiat ei või pimesi toetada, kuna tuumaelektrijaamu ehitatakse mitte ainult elektri tootmiseks, vaid sageli on selliste otsuste tõelisteks põhjusteks tuumarelvad.

Me saame arendada usaldusväärsemat ja keskkonnasõbralikumat energiatootmist, mis on pärit taastuvatest energiaallikatest. Toetan seda teed. Tuumaelektrijaama ei saa pidada eriti keskkonnasõbralikuks. Venemaa ning Bangladeshi valitsused plaanivad tuumaelektrijaama ehitamist minu kodumaale. Ma vastan neile: "Ei!». Me nõuame tuumavaba maailma, maailma ilma tuumaelektrijaamadeta.

Me oleme vaene riik suure elanikkonnaga. Valitsus aga õigustab tuumaelektrijaama ehitamist energiakriisiga. Kuid tuumaelektrijaama ehitamine on poliitiline otsus, ning arvan, et see otsus ei olnud vabatahtlik.

Rahalisi küsimusi ja keskkonnamõjusid ei arutatud elanikkonnaga. Kui tuumaelektrijaam saab valmis, siis ei saa selles toodetud energiat kasutada ümbruskaudsetest piirkondadest pärit vaesuses elavad inimesed. Kuid kui jaamas juhtub avarii, saab kannatada nimelt kohalik elanikkond. Kui tuumajaama õnnetuse järgselt puhub tuul meile ebasoodsas suunas, siis on võimalik, et meil tuleb evakueerida pool elanikkonnast! Muidugi on tuumajaama ehitust võimatu toetada.

Arup Rahee: Meie valitsus on otsustanud ehitada tuumaelektrijaama inimestega rääkimata

Arup Rahee: Oleme väga mures tuumaelektrijaama rajamise plaanide pärast. Selle projektiga kaasnevad majanduslikud, teaduslikud, tehnilised ning poliitilised probleemid. Näiteks on ebaselge, mis saab tuumamaterjalidest ja radioaktiivsetest jäätmetest, kas neid võtab Venemaa endale tagasi või jätab meile?

Lisaks on TEJ päris riskantne otsus meie riigile. Kas me tõesti vajame seda riski? Meil on tohutud ressursid päikese- ja geotermaalenergiat. Me saame kasutada energiat, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel. Me ei vaja TEJ kaasnevaid riske.

Otseselt selle projekti kohta on meil esitada konkreetseid küsimusi, eriti turvalisuse kohta, mida peavad oluliseks ka eksperdid.

Lisaks plaanitakse TEJ paigutada Padma jõe lähedale, et kasutada ka selle vett. Tekivad küsimused veekasutamise kohta.

Suur probleem on seotud inimeste kaasamisega TEJ ehitamise otsuste tegemisel. Kohalikega ei konsulteeritud. Meie valitsus on otsustanud ehitada tuumaelektrijaama inimestega rääkimata. Valitsus lihtsalt annab käsu puhastada maa ehitamise jaoks.

Tegelikult algas Rooppur tuumajaama projekt veel enne 1971. aasta iseseisvuse saamist, Pakistani valitsemisajal. Piirkond valiti välja just siis ning on täiesti võimalik, et Pakistani valitsus plaanis tol ajal kasutada reaktorit sõjalistel eesmärkidel(Tuumarelvade mitte levitamise režiimi rikkus Pakistan 1998 aastal tuumalõhkeseadmete katsetamisega.)

Nii nagu minevikus, nii ka praegu ei küsitud inimeste arvamust, neile ei räägitud, mis on tuumaenergia ja mis riskid see endaga kaasa toob.

Tahaksin pöörduda Venemaa kodanike poole — paluge oma valitsuselt tuumareaktorite ekspordi ärajätmist. Teil peaks veel meeles olema Tšernobõli kurb kogemus. Me ei taha selle kordumist Bangladeshis!

Bangladeshi Rahvavabariik on riik Lõuna-Aasias, kus elab umbes 150 miljonit inimest. Bangladesh on üks vaesemaid riike Aasias, mille iseloomustab ka poliitiline ebastabiilsus. Terroriaktid ei ole riigis harvad ning ka välismaalaste vastu korraldatakse ka rünnakuid.

23. detsembril 2015 sõlmis Rosatom lepingu tuumaelektrijaama ehitamiseks Bangladeshis, Rooppuri piirkonnas, teatatakse riikliku korporatsiooni koduleheküljel. Lepingu väärtust ei kommenteerita. Bloombergi majandusuudiste agentuur on hinnanud kaheplokilise AEJ väärtuseks 12,65 miljardit dollarit (umbes 885 miljardit rubla). Bangladeshi aatomienergia komisjoni koduleheküljel on näidatud just see hind. Ainsaks projekti finantseerimise allikaks on nimetatud Venemaa Riikliku ekspordikrediidi vahendid.

Venemaa on juba eraldanud Bangladeshile 500 miljoni dollari ulatuses laenu,. Ehituse alustamine nõuab aga veelgi suuremaid summasid, mis laekuvad samuti Vene riigi eelarvest.

On huvitav märkida, et kui eelnevalt jutt käis ainult VVER-1000 reaktorite tarnimisest, mis on küll seotud vana, kuid see eest proovitud ja katsetatud projektiga. Nüüd me räägime eksperimentaalsetest reaktoritest VVER-1200, mis ei olnud veel kusagil ehitatud ning praktikas katsetatud. 

Uudisteagentuur Sputnik teatab, et pärast 2011 aasta valitsustevahelise kokkuleppe allkirjastamist oli Venemaa riiklik aatomienergia korporatsioon Rosatom valmis alustama tuumaelektrijaama ehitamist 2013. aastal. Kuna Bangladeshi teadlased ja aktivistid väljendasid kahtlusi nii turvalisuse kui ka projekti majanduslikku otstarbekuse kohta, siis seda ei juhtunud. Vene keskkonnaorganisatsioonid seisavad samadel põhjustel tuumareaktorite ekspordi vastu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta