Betoonimeistri suuromanik Saksa ehitusmaterjalide tootja SCHWENK alustas koostööd Norra ettevõttega, et jõuda CO2-neutraalse tsemenditootmiseni. Süsiniku püüdmise teostatavusuuringut hakatakse läbi viima SCHWENK tsemenditehases Lätis.
 

Euroopa ühes moodsaimas tsemenditehases Brocēnis toodetakse aastas rohkem kui miljon tonni tsementi. Tehasesse plaanitav uudne süsiniku püüdmise süsteem peaks kinni pidama 750 000 tonni süsinikku aastas.

"Parimate süsiniku püüdmise meetodite otsimine ja nende tootmisprotsessidesse integreerimise võimaluste kaardistamine on meile oluline ülesanne süsinikuneutraalsuse suunas liikumisel ning tõenäoliselt on see meie peamine investeerimissuund tuleval kümnendil. Seetõttu asume koostöös energiatõhusate ja turvaliste süsiniku püüdmise tehnoloogiatele spetsialiseerunud Norra ettevõttega Capsol Technologies uurima Lätis tehases süsiniku püüdmiseks vajalikku energiatarbimist ja varustuse ulatust,“ selgitas SCHWENK Läti juhatuse esimees ja SCHWENK Põhja-Euroopa tegevjuht Reinhold Schneider.

Alates eelmise aasta algusest on ka Eesti betoonitootmisettevõtte Betoonimeister osa SCHWENK grupist. SCHWENK Eesti omab Betoonimeistris 65,7% enamusosalust.

Betoonimeistri kvaliteedijuhi Lauri Labe sõnul mõeldakse sarnaselt suuromanikuga ka Eestis jätkusuutlikkusele ning otsitakse aktiivselt võimalusi keskkonnajalajälje vähendamiseks.  “Kuna betooniäris tekib suurim keskkonna jalajälg just tsemendi tootmises, jälgime me väga hoolikalt tsemenditootja deklareeritud heitmete kogust ja valime sellist tüüpi tsemendid, mille jalajälg on kõige väiksem,” kinnitab Labe. “Lisaks katsetame oma betoonilaboris järjepidevalt alternatiivsete ja uuenduslike materjalide kasutamise võimalusi betoonisegu tootmisel.”

Kohalik betoonitootja kasutab nutikaid lahendusi ka betoonisegu transportimisel ja pumpamisel. “Meil on pidevalt uuenev ja kaasaegne masinapark, kus täna üle poole meie kasutuses olevatest betooniveokitest vastavad rangetele EURO5 ja EURO6 saastenõuetele,” toob Labe ühe näite. Veel juhib ta tähelepanu ettevõtte enda arendatud tellimus- ja logistikasüsteemile, mis võimaldab optimeerida nii lähtematerjalide, kui ka valmis betoonisegude tarneahelaid ja seeläbi vähendada transportimisel tekkivat jalajälge.

Lisaks on Betoonimeistril oma üle Eesti viies erinevas asukohas paiknevates tehastes sel aastal töös veel mitu jätkusuutlikkuse projekti. Kevade hakul jõuab Tapa tehases lõpule betoonijääkide recycling-seadme paigaldus. “Uued seadmed aitavad vähendada survet maavarade kaevandamisele ja võimaldavad betoonijääkide taaskasutamist, vähendades seeläbi betoonisegu süsinikujalajälge,” ütleb Labe lisades, et samuti võimaldab süsteem kasutada keskmiselt 45% vähem puhast põhja- ja joogivett. “Lisaks vähendatud veevajadusele annab taaskasutatav vesi olulise eelise ka ehitajale, sest taaskasutusvees on veel reageerimata tsemendi osakesi, mis kiirendavad betoonisegu tardumist ja võimaldavad seeläbi ilma suuremate kuludeta tõsta ehitustempot,” lisab ta.

“Oma vanimas, Männiku1 tehases uuendame märtsis juhtimissüsteemi, mis tagab kõikvõimalikke kõrvalekaldeid vähendades senisest veelgi täpsema tootmisprotsessi. Tänu sellele on meie toodang ühtlasem ja saame nii tootmisprotsesse, kui ka tooteid optimeerida ja parendada,” toob kvaliteedijuht veel ühe näite ettevõtte jätkusuutlikkusele suunatud projektidest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta