Teekotid, mis on valmistatud väidetavalt biolagunevast plastist, ei lagune pinnases ega koduses kompostis ja võivad kahjustada maismaal elavaid liike, vahendab Terviseleht.

  • Jäätmed
  • 3. juuni 2024
  • Foto: Plastpudelid kastis. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Uuringus vaadeldi tavalisi teekotte, mis on valmistatud erinevatest polüpiimhappe (PLA) segudest. Polüpiimhapet valmistatakse näiteks maisitärklisest või suhkruroost. Uuringu eesmärk oli kontrollida, mis juhtub siis, kui teekotid lihtsalt kodusesse komposti viia. 

 

7 kuud mullas ja ei midagi …

 

Teekotid maeti seitsmeks kuuks pinnasesse ja seejärel hinnati, kas ja millisel määral need lagunenud on. 

Ainult PLA-st valmistatud teekotid ei lagunenud pinnases ÜLDSE. Tselluloosi ja PLA kombinatsioonist valmistatud teekotid lagunesid küll väiksemateks tükkideks, kaotades 60–80% oma kogumassist, kuid PLA jäi ikkagi lagunematuks. 

 

Vihmaussidele mõjub PLA-bioplast halvasti

 

Uuringus uuriti ka teepakkidest lõigatud ketaste mõju vihmaussiliigile Eisenia fetida. Seda liiki vihmaussid tegutsevad (vermik)kompostimisel – päris tavalises mullapinnases nad ei ela, aga komposti, pinnase kõige pealmist huumusrikast kõdukihti ja sõnniku orgaanilist materjali lagundavad väga edukalt.

Teadlased leidsid, et kokkupuude poole, ühe ja kahe teekotikese massiga põhjustas kuni 15% suurema vihmausside suremuse. Kõigi kontsentratsioonide puhul langes ka vihmaussimune sisaldavate kookonite kvaliteet. Paraku on nii, et keskkonnakahjustuse poolest pole “bio-PLA” ja naftaproduktidest valmistatud plastidel mingit vahet.

 

Pakendil peab olema selge info

 

Ajakirjas Science of the Total Environment rõhutavad uuringu autorid vajadust, et toote pakendil oleks selgelt kuvatud täpne utiliseerimisteave. Vaid üks tootjatest, kelle tooted uuringusse valiti, märkis pakendil, et teepakid ei ole kodusel teel kompostitavad.

Inimestes võivad tekitada segadust selliste mõistete kasutamine nagu “taimne” või “biolagunev”. Seega on vaja anda selged juhised, mida pakendiga teha.

 

Mida tähendab “taimne” ja “biolagunev” tegelikult?

 

See, kas mingi plast on toodetud taimsest materjalist või naftast, pole suurt vahet. Oluline on see, kas see plast laguneb ohutult ja ohututeks algosakesteks, mis on looduse aineringluse loomulikud osad. Ehk siis bambusest või veel parem – kodumaisest pilliroost – tehtud kõrs või mõni muu toode laguneb kindlasti looduslikul teel ja ohutult, aga taimedest või naftast tehtud plastid võivad küll mikroplastiks laguneda, kuid edasine lagunemine võib looduses kesta tuhandeid aastaid. Lisaks pole mikroplast sugugi ohutu kogu ökosüsteemile.

 

Praegune PLA-bioplast laguneb vaid tööstuslikes tingimustes

 

Dr Winnie Courtene-Jones, Plymouthi ülikooli järeldoktorant, on uuringu juhtiv autor. Ta ütles: “Vastuses plastijäätmetega seotud kriisile kasutatakse biolagunevat plastmassi, nagu PLA, üha suuremas tootevalikus. See uuring rõhutab vajadust saada rohkem tõendeid selliste materjalide lagunemise ja võimalike mõjude kohta enne kui nende kasutamine muutub veelgi laiemaks ning vältida järgnevate probleemide teket, kui neid ei kõrvaldata nõuetekohaselt.”

Uuringu kaasautor, professor Antoine Buchard, lisas: „PLA on biotoodetud plast, mille süsiniku jalajälg on võrreldes traditsiooniliste plastidega väiksem ja see laguneb ka tööstuslikul kompostimisel. Kasutades mitmeid keemilise analüüsi tehnikaid, oleme näidanud, et kui seda korralikult ei kõrvaldata, /…/, jääb selle molekulaarstruktuur puutumatuks. Sellised märgised nagu “biolagunev” ja “kompostitav” võivad avalikkust eksitada. Seetõttu on oluline, et teadlased, poliitikakujundajad ja tootjad teeksid koostööd, et tagada selgete standardite järgimine ja üldsusel lihtne juurdepääs teabele selle kohta, kuidas need uued plastid kõrvaldada.”

 

Samad probleemid on ka teiste “biolagunevate” plastitoodetega

 

Ka varasemate uuringute tulemused viitavad sellele, et mõned biolagunevateks märgistatud tooted, sealhulgas kandekotid, ei lagune keskkonnas ka kolme aastaga.

Uuringu kaasautor, professor Richard Thompson, Plymouthi ülikooli rahvusvahelise mereprügi uurimisüksuse ja projekti BIO-PLASTIC-RISK juht, ütles: “Pärast 30 aastat kestnud plastireostuse uurimist on mul hea meel, et nüüd on ülemaailmne üksmeel, nagu kinnitab ÜRO plastileping, et praegune plasti kasutamine ja kõrvaldamine ei ole jätkusuutlik. See on tohutu pettumus, et näen alternatiivseid ja asendusmaterjale turule tulemas ilma selgete juhisteta, kuidas nende eeliseid realiseerida. Isegi kui tarbijad mõistavad, kuidas neid tooteid utiliseerida, on praegu vaid umbes pooltel Ühendkuningriigi majapidamistest juurdepääs vajalikele jäätmevoogudele vajaliku kompostimise jaoks. On oluline, et õpiksime plastmaterjalidega tehtud vigadest, katsetades ja märgistades neid uudseid materjale vastavalt valitseva jäätmekäitluse infrastruktuuriga.”

 

Ka tööstuslik kompostimine ei pruugi lagunemist tagada

 

Tööstuslikul kompostimisel kasutatakse temperatuuri üle 58 kraadi, kuid ka sellisel juhul võtab täielik lagunemine aega pigem aastaid kui kuid.

NÕUANNE: Seepärast on kasutatud plastist või plasti sisaldavad teepakid, kui te neid kasutate, mõistlik segaprügi hulka visata.

Kui te tunnete, et saate vähegi ilma mõne asjata hakkama, ära osta seda. Ära lase seda ka kinkida, lisana kaasa panna ja oma territooriumile prügina jätta.

Dr Mick Hanley, Plymouthi ülikooli taimede ja loomade koostoimete dotsent ja uuringu vanemautor, lisas: “Selles uuringus ei lagunenud PLA-põhised teekotid täielikult ja tundub, et kompostiussid võivad kahjustatud saada. Selge märgistuse puudumine võib viia selleni, et tarbijad viskavad teekotid oma komposti, kus materjali täieliku lagunemise piirangud suurendavad plasti sattumist mulda, mis võib mõjutada aia elusloodust, sh toidutaimi.”