Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks.

Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust.

Arusaam muutub! Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel aastatel USA-s. Veel 20. sajandi alguses peeti liigilist mitmekesisust põhiliselt ajalooliseks nähtuseks. 1960ndateks oli tõestatud, et mitmekesisus on suuresti ökoloogiliste suhete tulemus.
 
Paraku on viimaste aastakümnete jooksul kogu maailmas kiirenenud liikide vähenemine, mis avaldab mõju keskkonnale ja inimeste heaolule. Planeet maa elurikkus väheneb suuresti tänu inimtegevusele. 

Esimeseks tähtsamaks biodiversiteedi vähenemise põhjuseks on elupaikade otsene hävitamine.  Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus - keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud olulised mitmekesisuse vähenemise põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine ja võõrliikide mõju.

Kas teadsite? Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul.

Looduslik mitmekesisus on nii meie kultuuri kui ka mitmekesisuse oluline tugi. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid.

Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada inimeste ühistegevusena. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu!

Otsese kaitse alla tuleb võtta hävimisohus olevad liigid, tähtis on ka säilitada haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes tähendab looduse ja keskkonna kaitsmine seda, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. Bioloogilise mitmekesisuse uurimise käigus vaadeldakse protsesse, mis loovad ja säilitavad elu mitmekesisust erinevatel tasanditel.

Punane raamat on tänapäeval enamat, kui teos kapinurgas!  2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane raamat, mille koostamise aluseks võeti uued IUCN-i nõudeid ja mis kajastab parimal moel meie hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ja moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Lugege raamatu kohta lisa Punase raamatu veebilehelt. Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse koduleheküljel.

Eestis elab tänapäeval erinevate hinnangute põhjal 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata.

Vaid 8600-l liigil ehk umbes viiendikul meie elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud.

Saa infot arvuti tagant lahkumata! Kui soovite Eesti elurikkuse kohta enam teada saada, külastage eElurikkuse veebikeskkonda. eElurikkus on veebipõhine väljund, mis kuvab informatsiooni Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse kohta.

Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku.

Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.

Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike.

1992. aasta juunikuus toimus Rio de Janeiros Ülemaailmne Keskkonna- ja Arengukonverents. Sellel konverentsil võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK). Konventsiooni allkirjastanud riigid, sh ka Eesti, osalevad rahvusvahelises bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustikus (Clearing-House Mechanism of Convention on Biodiversity – CBD-CHM), luues selleks otstarbeks riiklikud teabevõrgustikud.

Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite väljaselgitamiseks on loodud 27 riigi teadlasest koosnev teadusprojekt ALARM.

 

Kasutatud kirjandus:

  • R. B. Primack, R. Kuresoo, M. Sammul „Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse“, Eesti Loodusfoto, Tartu, 2008.

  • „Biodiversiteet“ Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Biodiversiteet

  • Bioloogilise mitemekesisuse teabevõrgustik http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/

  • „Bioloogiline mitmekesisus“ Ökokratt http://www.okokratt.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=498&Itemid=1

  • „Loodusliku mitmekesisuse ja kliimamuutuste seostest“Greengate http://www.greengate.ee/vana/index.php?page=1&id1=21227

  • „Eesti punane raamat“ Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee/1098887

  • Punane Raamat http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html

 

Sarnased artiklid