Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Kuna pole teada, milliste omadustega eluvormide päralt on meie planeedi tulevik, siis vaja kaitsta kogu selle ulatust. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk on kõigi maakera vabas looduses elavate liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitse. Euroopa kontekstis on selle loetelule lisatud ka maastike kaitse.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta juunis Rio de Janeiros Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993.aastal.

Konventsioon ratifitseeriti Eesti Vabariigi Riigikogus 11. mail 1994.aastal. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on esimene ülemaailmne laiahaardeline lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid.

Iga konventsiooniga liitunud osapool võttis kohustuse käivitada elurikkuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega. Selle konventsiooni täitmine tähendab meie kõigi ühist pingutust elamisväärse keskkonna alalhoidmiseks.

Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist. Olulised on ka  rohumaad ja sood. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine.

Elustiku kaitse eesmärk on säilitada eeldused elu võimalikkuseks maakeral. Et töö oleks efektiivne, tuleb looduskaitset siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, energeetika jne. Seetõttu on laiemas tähenduses selle konventsiooni sisu ka inimkonna ja tema kultuuri mitmekesisuse kaitse, kultuurtaimede ja aretatud loomatõugude kaitse, uute sortide ja tõugude aretamise ja kasutamise potentsiaali säilitamine.

Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Keskkonna- ja looduskaitse teoreetikud peavad elustiku mitmekesisuse kaitse printsiipide järgimist elu järjepidevuse tähtsaimaks eelduseks maakeral.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapooled on võtnud kohustuse luua oma riigis konventsiooni riiklik teabevõrgustik - BTV (Clearning-House Mechanism of Convention on Biological Diversity - CBD-CHM). BTV on tehniline vahend, mille abil kogutakse bioloogilise mitmekesisuse alast informatsiooni ja vahendatakse seda võimalikult efektiivselt kõigile võimalikele kasutajatele.

Rio konverentsil kirjutati alla põhimõtetele, mis pidid maailma juhtima 21. sajandisse. Need väljendavad selgelt tõdemust, et inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi.

Tänapäeva vaatevinklist on oluline tagada inimeste võrdne juurdepääs looduse väärtustele – loodus ei ole kellegi oma, vaid meie oleme osa loodusest. Praegusel põlvkonnal ei ole õigust ahendada tulevaste põlvkondade võimalusi. Ka tulevased põlvkonnad ei tohiks vähendada varem elanud põlvkondade õigust jäädvustada oma kultuuri saavutusi.

Bioloogilisest mitmekesisusest lugege lähemalt bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku veebilehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta