Aasta keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu hakati Eesti Rohelise Liikumise algatusel märkima 2002. aastal. Siis valiti keskkonnale kasuliku teo tegijaks AS Edelaraudtee. Keskkonnavaenuliku teo toimepanija tiitli sai tookord keskkonnaminister Heiki Kranich. 2004. aastast annab nimetusi välja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Nimetusega "Roheline tegu" pärjati riigikontroll 2004. aastal keskkonnavaldkonnas läbiviidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tähelepanu riigipoolsetele tegematajätmistele siseriiklikult või rahvusvaheliselt võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja suutmatusele tagada piisaval määral riskide maandamine Läänemere keskkonna kaitsel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Aasta Keskkonnategu Keskkonnakirves
2004 Riigikontroll Valitsus
2005

Eesti Naisühenduste Ümarlaud

Valitsus
2006

Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
2007

Keskkonna- ja loodusteemade kajastamine Eesti Päevalehes

Tallinna linnavalitsus
2008

50 000 vabatahtliku osalemine kevadistel prügikoristustalgutel „Teeme ära!”

Reformierakond
2009

Teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere initsiatiiv Nord Streami gaasitoru rajamise võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele tähelepanu juhtimisel

Utileek OÜ ja Utileek Lõuna
OÜ ‒ prügikoristusaktsiooni „Teeme ära 2008” käigus kogutud prügi jätmise eest ajutistele kogumisplatsidele

2010

Evelin Ilves ‒ tähelepanu juhtimise eest ebatervislikele lisaainetele toidus ning mahetoodangu propageerimise eest

Juhan Parts ‒ ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest

2011

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Tiiu Raia ‒ pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ‒ endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest
2012

Tartu valla initsiatiivil Äksi külla rajatud Jääaja Keskus

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu lobby-töö korraldatud jäätmeveo lõpetamiseks

2013 Tartu loodusmaja ning Pärnu looduse- ja tehnikamaja avamine Minkide kasvatajate ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu tegevus
2014

Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamine

Eesti Keemaiatööstuse Liit keskkonnavaenuliku kampaaniaga „Meie õnn on meie maavarad”

2015

Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamine

Riigikogu ja Vabariigi Valitsus ‒ lühinägeliku ja keskkonnavaenuliku kliimapoliitika eest

2016

Kolm pakendite kasutamist vähendavat algatust, mille eestvedajad olid Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Tervikring ning Johanna Maria Tõugu ja Silver Smeljanski

Vabariigi Valitsuse eelmine koosseis ja Riigikogu ‒ otsuse eest alandada põlevkivi kaevandamise keskkonnatasusid

2017

Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald ‒ panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti

Keskkonnaamet, kes andis Nursipalu 94 ha suurusel alal loa metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata ära mõju hindamise tulemused

 2018 Postimees ja Sirp keskkonnarubriikide eest. Keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.