Kõige enam on enda vaimset heaolu madalaks hinnanud gümnaasiumiõpilased ja aineõpetajad, kes on ka klassijuhataja rollis. Nii selgus Eesti haridusidu Clanbeat ja Mondo kaardistusest Ukraina keskossa jääva Žõtomõri oblasti 25 koolis sellel sügisel. Nelja kuu jooksul toimunud heaolu hindamine ja sellele järgneva toe pakkumine on teadaolevalt esimene omasugune põhjalik lahendus sõjast mõjutatud piirkonna kooliperede vaimse tervise toeks. 

Maailma Tervishoiuorganisatsioon on hinnanud, et ca iga viienda - kokku ligi 10 miljoni - ukrainlase vaimse tervise seisund on sõja tõttu kannatanud, põhjustades muuhulgas depressiooni, ärevust, post-traumaatilist stressihäiret, bipolaarset häiret või skisofreeniat. Ligi 4 miljoni inimese puhul on vaimse tervise häire arvatud mõõdukaks või raskeks. Sõja negatiivset mõju kogeb iga ukrainlane, eriti haavatavas seisus on lapsed ja noored. 

“Just koolid on lastele ja noortele oluliseks tugiallikaks. Samas on koolide töötajatel enamasti ebapiisavad võimalused abivajajate aitamiseks. Lisaks on riskikohaks ka koolitöötajate endi vaimse tervise seisund. Vajadus uuenduslike lahenduste järele, mis vaimse tervise toe ligipääsetavust kasvataks, on väga suur,” sõnas Mondo Ukraina projektijuht Viktoria Iškina. 

Eesti haridusidu Clanbeat ja Mondo koostöös jälgisid Žõtomõri oblasti 25 kooli ligi 900 töötajat ja 4000 noort oma vaimset seisu nelja kuu jooksul. Seda tehti Clanbeati loodud lahenduse kaudu, mis pakkus ka järgmisi samme endi seisundi toetamiseks nii igale heaolu kaardistajale kui ka koolile. Eestis välja töötatud lähenemist kohandati Ukraina oludele kohalike ekspertide kaasabil.

Selgus, et madalat vaimset heaolu kogesid tänavu sügisel keskmiselt ligi 40% Žõtomõri oblasti 5.-6. klassi õpilastest, pooled 7.-9. klasside õpilastest ja üle 60% gümnaasiumiõpilastest. Kooli töötajatest - ligi 60%, kellest kõige madalamaks hindas oma vaimset heaolu just aineõpetajad, kes täidavad ühtlasi ka klassijuhataja rolli. Neist hindas oma vaimset heaolu madalaks nelja kuu jooksul keskmiselt 64%. Võrdluseks: valikus Tallinna koolides, kus samamoodi Clanbeati lahendust kasutatakse, on samal perioodil olnud madalat vaimset heaolu kogevaid õpilasi keskmiselt 5-10 protsendipunkti vähem; töötajaid 25 protsendipunkti vähem.

Kaardistuses osalenud koolid viidi vastavalt kokku toetavate teenuste ja materjalidega, mis kohapeal juba olemas on, aidates infot süstematiseerida ja usaldusväärseid valikuid teha.

“Psühhosotsiaalse toe teenuste ja materjalide areen on Ukrainas üleküllastunud, kuid siiani puuduvad sihipärased teenused noortele. Need teenused, mis olemas on, ei jõua aga tihti koolideni. Meie üks eesmärk oligi varustada koolipsühholoogid kontaktide ja tööriistadega, et vähendada nende ülekoormust,” sõnas Iškina.

Teadaolevalt ei ole varem Ukrainas niivõrd põhjalikult ei kooli ega ühe piirkonna tasandil noorte ja koolitöötajate vaimset heaolu jälgitud ja toetatud. Andmed Žõtomõri oblasti kooliperede seisundi kohta varasemalt puudusid. Nüüdne kaardistus annab senisest parema ülevaate, milliseid toetustegevusi edaspidiseks planeerida. 

Koolidega suheldes selgus ka, et enda heaolule tähelepanu pööramine ei ole tavapärane ning teadlikkus sellest, mida abivajaduse korral teha või kuhu pöörduda, on madal. “Meil tuleb teadvustada, et Ukrainas on vaimne tervis ja abi küsimine veel palju suurem tabu kui Eestis ning seetõttu on järjepidev tegevus, sealhulgas järjepidev teavitustöö eriti oluline. Seda suurem on rõõm, et ükski 25st koolist ei jätnud osalemist pooleli ning eelmisel nädalal toimunud lõpuseminaril öeldi selgelt välja kavatsus jätkata meie loodud tööriistade kasutamist ning rõhutati soovi meiega ka edaspidi koostööd teha,” ütles Triin Noorkõiv. 

Kooliperede vaimse heaolu kaardistus ja toetamine toimus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel. Selle raames viidi poole aasta jooksul Ukrainas Žõtomõri oblasti koolides läbi 50 individuaalset kohtumist tugimeeskonna liikmetega, korraldati kaks kõiki osapooli hõlmavat seminari ning tehti viis vaimse heaolu kaardistuskorda. Kõik, kes enda heaoluseisundit analüüsisid, said tagasisidet ja soovitusi toetavate teenuste ja materjalide jaoks, mis valiti välja koostöös kohaliku partnerorganisatsiooni, Alliance of Resilience’iga. Enda heaolu kaardistati kokku 15 373 korral.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta