Stockholmi Keskkonnainstituudi juhtimisel on valmis saanud põhjalikud  analüüsid Moldova ja Ukraina keskkonna- ja kliimapoliitikast, mis aitavad hinnata, kuivõrd on riikide senised poliitikad kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppega. Eesti ekspertide osalusel valminud ülevaated annavad Euroopa Liiduga liituda soovivate riikide valitsustele esimest korda kõikehõlmava pildi, kus nad on roheülemineku planeerimisel, missugused peaksid olema prioriteetsed valdkonnad ja milliseid investeeringud riik vajab. 

Äsja avaldatud raportid annavad põhjaliku ülevaate  Moldova ja Ukraina  hetkeolukorrast ja edusammudest ELi roheleppe (European Green Deal) võtmevaldkondades, nagu kliima, energeetika, liikuvus, hooned ja renoveerimine, tööstus, põllumajandus ja elurikkus. Igas valdkondlikus peatükis hindavad eksperdid strateegilisi eesmärke, mille riigid on endale seadnud, samuti keskkonnapoliitika hetkeseisu ja suundumusi ning peamisi poliitilisi takistusi ja tegureid. 

Lisaks kirjeldavad raportid, kuidas rohelise ülemineku rahastamine, digiteerimine, õiglane üleminek ning teadus- ja arendustegevus saavad aidata kaasa riikide konkurentsivõimele ning  kiirendada majanduskasvu.  

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja ja Moldova riikliku raporti juhtivautori Lauri Tammiste sõnul on Moldova ja Ukraina praegu kindlalt Euroopa Liiduga liitumise poole teel ja väga motiveeritud astuma selleks ambitsioonikaid samme.

“Rohereform pole hädavajalik ainult kliimamuutuste vastu võitlemiseks, vaid piirkondliku geopoliitilise ebastabiilsuse taustal ka turvalisema ja kindlama tuleviku ehitamiseks. Moldova ja Ukraina otsustavad sammud on aluseks energiajulgeolekule, tehnoloogilisele innovatsioonile ja kohanemisvõimele, mida on neis riikides vaja nii majanduskasvuks kui ka Euroopa Liiduga liitumiseks,” sõnas Tammiste. 

Samas tõdes ta, et mõlemal riigil on vaja neis protsessides tuge:

“Kuigi nii Moldova kui Ukraina edusammud on muljetavaldavad, siis näitavad valminud aruanded, et ka väljakutsed on endiselt hiiglaslikud. Oleme palju suhelnud valitsusametnike, kodanikuühiskonna esindajate ja rahvusvaheliste partneritega nii Ukrainas kui Moldovas ning näeme, et teiste riikide kogemused, sh Eesti ja Rootsi õppetunnid ELiga liitumisest ja rohepoliitika rakendamisest on inspireerivad ja toetavad.” 


Ukraina hindamisaruande juhtivautor, SEI Tallinna kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok lisas, et raportid pakuvad ülevaadet, mis aitab riikidesse suunata senisest enam rahvusvahelisi investeeringuid ja teadmisi.

“Parem ülevaade sellest, kuivõrd on ELi idapartnerlusriikide poliitikad kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, aitab neil kiirelt edasi liikuda keskkonnasõbralikuma majanduse suunas ja hõlbustab Euroopa Liidu liikmeks saamist,” selgitas Krustok. “Ukraina mõistab hästi, et tõhus koostöö rohepöörde nimel toob riiki rohkem investeeringuid ja parandab pikas plaanis elanike heaolu. Seda näitab Ukraina tugev poliitiline pühendumus puhtale ja konkurentsivõimelisele majandusele isegi keset käimasolevat sõda.” 

Valminud raportid on osa projektist “Green Agenda for Armenia, Georgia, Moldova and Ukraine”, mida veab Stockholmi Keskkonnainstituudi peakontor koostöös Tallinna keskusega.

Projekti toetab Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö agentuur (Sida). Loe projektist rohkem

 

Raportite olulisemad järeldused: 


Moldova 

 

  • Digiteenuste laiendamine, valdkondlike süsinikuneutraalsuse strateegiate väljatöötamine ning rohetehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt on võtmetähtsusega, et edendada innovatsiooni, suurendada eksporti ja luua rohetöökohti, parandades samal ajal elukvaliteeti ja ligipääsu ELi turgudele. 
  • Kiired ja laiapõhjalised kliimamuutustega kohanemise meetmed nii avalikus kui ka erasektoris on vältimatud, et vähendada kliimamuutustest tulenevaid kahjusid, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt haavatavamaid ühiskonnagruppe. 
  • Eri uuringute järgi vajab Moldova süsinikuneutraalsuse saavutamiseks enam kui 30 miljardi euro suurust kapitaliinvesteeringut. Märkimisväärne rahastamispuudujääk nõuab täiendava rahastuse kaasamist kliimapoliitika jaoks ning erasektori aktiivsemat osalust. 
  •  
  • Omavalitsustel on vaja rohkem tööriistu, pädevust ning siseriiklikke roherahastuse lahendusi, et võtta tõhusalt kasutusele kohalikke kliimameetmeid, mis ei sõltu rahvusvahelisest abist. 
  • Investeeringute avamiseks taastuvenergiasse, salvestusvõimekusse ja energiatõhususse on vaja täiustada regulatsioone ning parandada usaldust turu vastu, samuti tuleb tegeleda tööjõu ja taristu puudujääkidega. 
  • Ekspordile suunatud reformid Moldova põllumajanduses parandavad põllumajandustoodete konkurentsivõimet, võttes ühteaegu arvesse nii  keskkonnakaitset, toidu kvaliteeti kui kiirendades ELi turuga ühinemist. 
  • Metsastamismeetmete kiire kasutuselevõtt ning vajalike poliitikate ajakohastamine on hädavajalik, et tagada säästev maakasutus ja vastavus ELi elurikkuse nõuetele. 
  • Olulised investeeringud reovee puhastamisse ja ringmajandusse on elutähtsad, et parandada rahvatervist, hoida keskkonda, vähendada saastet ja pidurdada jäätmeteket. 
  • Hädavajalik on minna autokesksest transpordisüsteemist üle mitmekesisematele liikuvuslahendustele, uuendada sõidukiparki ja ühistranspordi taristut ning võtta kasutusele nutikad transpordisüsteemid. Vaid nii saab vähendada heitmeid, parandada ligipääsu transporditeenustele ja viia süsteem vastavusse ELi standarditega. 

 


Ukraina 

 

  • Venemaa täiemahuline sissetung on rängalt kahjustanud Ukraina taristut ja keskkonda ning avaldanud tõsist mõju õhu-, pinnase- ja veekvaliteedile. 
  • Vaatamata rasketele väljakutsetele on Ukraina jätkuvalt pühendunud ELiga ühinemisele, keskendudes süsinikuheite vähendamisele, taastuvenergiale ja ELi keskkonnastandardite täitmisele. 
  • Riigi taristu ülesehitamine pärast sõda pakub ainulaadset võimalust puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuks, energiatõhususe parandamiseks ja vastupidava taristu arendamiseks kõigis majandussektorites. 
  • Edu sõltub kõigi valitsemistasandite koostööst, investeeringutest rohepöördega seotud oskustesse ja inimkapitali, rohepöördele suunatud rahastusest ning maakasutuse strateegilisest planeerimisest. 
  • Ukraina varasemad saavutused digitaliseerimises ja kaitsetehnoloogias viitavad märkimisväärsele potentsiaalile arendada rohelist ja innovaatilist tööstust.  
  • Rohepööre on võtmetähtsusega, et Ukraina saaks parandada oma vastupanuvõimet, lõimuda ELiga ning parandada oma üleilmset konkurentsivõimet. 
  •  Ukraina pühendumus kestlikele taastamispüüetele keset kriisi pakub väärtuslikke õppetunde konfliktidest taastuvatele piirkondadele üle kogu maailma. 
  • Oluline on moderniseerida strateegilisi tööstusharusid, võttes selleks kasutusele ELis kokkulepitud heitkogustega kauplemise põhimõtted, ringmajanduse praktikad ja rohelise rahastamise tööriistad. Investeeringuid tuleb suunata puhastesse tehnoloogiatesse, nagu vesinik ja elektrifitseerimine, ning ressursse tuleb majandada tõhusalt, et panna alus vastupidava ja konkurentsivõimelise tööstuse taastamisele. 
  • Riigi taastamine ja linnaplaneerimine tänapäevasel ja tulevikukindlal moel peab seadma esikohale kestliku ja tõhusa transporditaristu, kestlikud toidusüsteemid ning elurikkuse kaitse. 

Sarnased artiklid