Maailma üks tunnustatumaid ebavõrdsuse, vaesuse ja kliimamuutuste vastu võitlevaid organisatsioone Oxfam avaldas oma iga-aastase ebavõrdsuse raporti „Ebavõrdsus tapab,“ millest selgub, et ebavõrdsus toob kaasa vähemalt 21 000 inimese surma päevas. Samal ajal saab maailm aga iga 26 tunni järel juurde uue miljardäri. Raporti analüüsis on välja toodud kaks peamist viisi, kuidas ebavõrdsus sõna otsese mõttes tapab.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 8. veebruar 2022
- Foto: Pixabay
Kliimamuutuste mõju haavatavamatele ühiskondadele
Maailma rikkaimad riigid emiteerivad ca 92% kasvuhoonegaasidest. Lisaks emiteerib rikkaim 1% inimkonnast üle kahe korra rohkem kui maailma vaesem pool elanikkonnast ehk vaeseimad 3.1 miljardit inimest. Sellegipoolest suudavad rikkamad riigid võidelda edukamalt kliimamuutustega, mida nad ise põhjustavad. Vaesemad riigid, kes ise kliimamuutustesse ise otseselt ei panusta, on need, kes kannatavad selle käes enim.
Süsteemne ebavõrdsus tähendab, et ajalooliselt on juba paika pandud need, kes kannatavad kliimamuutuste käes enim. Vaesuses elavad inimesed elavad suurema tõenäosusega ekstreemsete ilmastikuoludega aladel, kus kliimamuutuste tõttu tekkinud keskkonnakriisid tekitavad kodude ning sissetulekute kao.
COVID-19 tervishoiukriis ainult võimendab ebavõrdsust
Käesolev pandeemia on näidanud selgelt, kui surmav võib olla ebavõrdsus. Vaktsiiniebavõrdsus tähendab, et vaesematel riikidel ei ole ligipääsu vaktsiinidele, tekitades ebavõrdset majanduslangust, mis mõjub niigi vaesematele riikidele ja ühiskonnagruppidele tugevamalt. Võimetus pakkuda vaesemates ühiskondades arstiabi on aga ebavõrdsuse liittulem.
Praeguseks on rikkamad riigid kohale toimetanud vaid 14% 1,8 miljardist koroonavaktsiini doosist, mille nad on lubanud vaesematele riikidele annetada. Ravimifirmad on samal ajal saatnud kohale 12% lubatud doosidest. Ligipääs elupäästvatele vaktsiinidele sõltub aga hetkel konkreetselt inimese koduriigist. Vaktsineerimatuse mõju on aga globaalne: mida vähem vaktsiine jõuab arenguriikidesse, seda suurem on tõenäosus, et sealt jõuavad meieni muteerunud viirustüved, millega on ka jõukamatel ühiskondadel on raske hakkama saada.
Tervishoiu-, keskkonna- majandus- jm kriisid tabavad reeglina väga tugevalt just naisi ja tüdrukuid, kes kaotavad reeglina esimesena töö, lisaks toovad kriisiolukorrad kaasa lähisuhtevägivallalaine. Naisi töötab praegu 13 miljonit vähem kui 2019. aastal, kuid nende peale jääb peamine tasumata hooldustöö. Töö, mille väärtus on umbes 10.8 triljonit USA dollarit.
Ebavõrdsust on vaja vähendada
Ebavõrdsuskriis tapab inimesi. Riigijuhtidel on aeg võtta vastutus ning hakata tegelema vaesuse ja ebavõrdsuse juurpõhjustega ning hakata kulutama raha senisest otstarbekamalt. See tähendab muu hulgas:
- roheliste töökohtade loomist
- investeerimist kogukondadesse, mida puudutavad kliimamuutused kõige enam
- naistevastase vägivalla vastu suunatud projektide toetamist
- kõigile ligipääsu tagamist vaktsiinidele
- maailmaharidusprojektide arendamist
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
