Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa: "Keskkonnaamet võiks mundriau kaitsmise asemel keskenduda üraskiprobleemile lahenduste otsimisele. Erametsaomanikke teeb Keskkonnaameti avaldus nõutuks, millega te tegelete?“

Täna tegeleb Erametsaliit Keskkonnaameti tööga jagades metsaomanikele juhiseid. Erametsaliidu juhendmaterjali võimalike üraskikahjude leevendamiseks leiab SIIT.

Kahjuteatised on juba paari aastaga kasvanud 10 korda, kuid Keskkonnaamet tõdeb, et täpset ülevaadet, kus ja millised probleemid on, ei teata. Uuritakse probleemi suvel, kui üraski laialdast levikut  peatada ei ole enam võimalik.

Samuti juhib Eelmaa tähelepanu, et Keskkonnaamet ei lükka oma pressiteates ümber mitte ühtki Erametsaliidu esitatud seisukohta.

"Nagu ka Keskkonnaamet välja tõi, ei tea me tegelikult täpselt sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite üraskikahjustuste ulatust. Sest seiret ei toimu. See on umbes nagu viiruse puhul me ütleks, et kuna me teste ei tee, siis haigestunuid ei ole. Samas majandusmetsades teevad omanikud seiret rohkem ning meieni jõuab aina enam erametsaomanike appihüüdeid ameti passiivsuse kohta.“ 

Otepää looduspargis tegutsev metsaomanik Magnar Alev küsib, kas keskkonnaametnikud ikka metsas käivad? “Meie kandis ei pea metsa sissegi minema, et üraskikahjusid näha,” räägib ta. Ka Alevil on kehvi kogemusi Keskkonnaameti suhtumisest üraskikahjude võitlemisse. Näiteks möödunud kevadel lubas amet metsakaitseekspertiisi alusel Alevil üraskite tekitatud kahjustuskolde likvideerida vaid osaliselt, täna on selle tulemuseks üraskite laiem levik ja takkapihta langetas osa nõrgestatud puistust ka oktoobrikuine torm. “Selle asemel, et kohe kahjustuse levikule piir panna, saame vaid tagajärgede koristamisega tegeleda,” nendib ta.

Eelmisel aastal näiteks Tšehhit laastanud üraskiepideemia tekitas olukorra, kus tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel, tehti ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta