Kuigi Eestis on prügi liigiti kogumine kohustuslik, väheneb prügi sorteerivate inimeste arv. Uuring näitab, et Eestis on vähenenud nende elanike osakaal, kes sorteerivad prügi ja püüavad teadlikult tarbida vähem plastikut ja pakendeid. Samuti on vähenenud nende inimeste arv, kes pööravad erilist tähelepanu toiduainete koostisele ja päritolule.

Nielsen IQ viis läbi Eesti elanikkonna esindusliku uuringu kindlustusseltsi Gjensidige tellimusel. Eesti inimestelt küsiti, kuidas nad aitavad kaasa keskkonna säilitamisele ja säästmisele.

Uuringust selgub, et kõige levinum keskkonnasäästlik harjumus Eestis on jäätmete sorteerimine. Siiski on nende inimeste hulk märgatavalt vähenenud. Statistika näitab, et 2022. aastal sorteeris 74% Eesti elanikest oma prügi, 2023. aastal oli see number langenud 69%-le.

Tarbimise statistika põhjal nähtub, et enim ostavad kasutatud asju just naissoost ja 20-34-aastased vastajad. Langenud on ka huvi tootja vastutustundlikkuse vastu. 22% vastanutest (32% 2022. aastal) pöörab mõne kauba või teenuse ostmisel tähelepanu müüja sotsiaalsele vastutusele või tegevuse jätkusuutlikkusele, samas kui 39% vastanutest ei tee seda kunagi – kui neil on vaja toodet/teenust, siis nad lihtsalt ostavad selle.

"Kuigi keskkonnasäästlike harjumustega inimeste arv on aastate jooksul vähenenud, mõistab suur osa elanikkonnast, et keskkonna kaitsmine ei ole midagi, mida tuleb teha tulevikus, vaid täna ja praegu. Uuringu tulemused näitavad, et keskkonnasõbralikud valikud on suure osa meie ühiskonna jaoks juba muutunud igapäevaseks rutiiniks," sõnab Raido Kirsiste, kindlustusseltsi Eesti filiaali juht. 

 

Leedukad on kõige usinamad prügisorteerijad Baltikumis

 

Kuigi prügisorteerimise trend on languses kõikides Baltiriikides, vastasid 2023. aastal 73% Leedu inimestest, et sorteerivad jätkuvalt prügi. Samal ajal Eesti inimestest sorteeris prügi 69% ning Läti inimestest 66%. Kõige suurem muutus on kolmes riigis toimunud plastiku ja pakendite kasutamisel – 30% küsitlusele vastanud Leedu inimestest tarbis teadlikult vähem pakendeid ja plastikut (2022. aastal tegi seda 44% inimestest), Eestis 31% (2022. aastal 45%) ning Lätis 32% ( 2022. aastal 43%).

Eesti inimesed on aga eesrindlikumad just kasutatud asjade ostmisel – 2023. aastal ostsid Eesti inimestest 36%, Läti 22% ja Leedu 33% kasutatud asju. Teine oluline valdkond on energiaressursside kasutamise vähendamine. Eestis ütles 47%, Leedus 37% ja Lätis 34% vastanutest, et nad vähendavad elektri, gaasi ja muude ressursside tarbimist.

Kindlustusseltsi sõnul on see tõus tõenäoliselt tingitud elektri, kütuse ja muude ressursside hinnatõusust, seega on elanikkonna soov olla säästlikum loogiline.

"Nii ettevõtted kui ka üksikisikud saavad aidata kaasa ohutuma ja tervislikuma keskkonna loomisele. Seepärast läbis 2024. aastal ka Gjensidige edukalt hindamisprotsessi ja sai ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi, et veelgi enam panustada meie ümbritsevasse keskkonda. Jätkusuutlikkus on tänapäeval igaühe valik, kus kvaliteet ja täieliku vastutuse võtmine oma tegude eest on oluline. Seda tuleks võtta arvesse kõigi meie igapäevaste valikute puhul," ütleb Kirsiste.

2024. aasta alguses läbis Gjensidige edukalt hindamisprotsessi ja sai ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi, mis kehtib Eestis, Leedus ja Lätis. See dokument näitab organisatsiooni lähenemist keskkonnale, töötajatele ja sotsiaalsele vastutusele ning aitab hinnata, jälgida ja juhtida organisatsiooni pidevat mõju keskkonnale ja säästa loodusvarasid.