Põhja- ja Baltimaades läbi viidud uuringu kohaselt on inimeste valmisolek kestlikke valikuid teha aasta jooksul langenud. Huvi jäätmeid sorteerida on kesine, inimestele meeldib jätkuvalt lennukiga lennata ja liha süüa, lisaks on tõusnud nende inimeste hulk, kes tunnistavad, et ei oska hinnata, kas toode on jätkusuutlik või mitte, mistõttu ei tehta ka sellekohaseid valikuid näiteks toidupoes. 

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel neljandat aastat järjest läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, et selgitada välja inimeste hoiakud ja valikud seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega. 
 
Uuringu järeldustest selgus, et Eesti inimesed on suurimad kliimaskeptikud, kõige vähem altid tegema igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid ning meie inimesi huvitab kõige vähem toote keskkonnamõju. Vaid 57% kaasmaalastest püüab vähendada koduste toidujäätmete hulka (7 riigi keskmine 68%), 46% sorteerib jäätmeid (7 riigi keskmine 67%), 21% püüab osta kohalikku toitu (7 riigi keskmine 38%), 10% sööb kliima huvides vähem liha (7 riigi keskmine 21%). Autovaba elu poole püüdlemine oli üks väheseid kohti, kus Eesti inimesed on keskmisest tublimad (22% eestlased vs 16% keskmine). 
 
„Kui varasemalt paistsid valikud vähemalt mõningates aspektides väikeste sammudega paremuse poole liikuvat, siis viimased kaks aastat püsivad kestlikud hoiakud valdavalt kas paigal või teevad suisa vähikäiku,“ rääkis seekordse uuringu tulemustest Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg. 
 
„Selgelt tuleb uuringust välja, et inimesed on segaduses ega saa aru, mis on või ei ole kestlik. Tundub loogiline, et osalt jätab just see jälje kestlike valikute eelistamisele. Kahtlemata on oluline roll ka kestlike valikute kättesaadavusel ja igapäevaellu sobitumisel,“ märkis Heiberg. „Toidutootjale on see omamoodi väljakutse, kuidas paremini selgitada, milline tooraine, pakend, tootmisviis on kestlik ja miks see on oluline.“
 
Seitsme riigi võrdluses tuli välja, et eestlased tunnevad kõige vähem muret kliimamuutuste pärast (vaid 58% inimestest) ja iga kolmas eestlane ei tunnista kliimakriisi olemasolu, mis teeb meist suurimad kliimaskeptikud. Aasta jooksul on langenud eestlaste valmisolek tarbimist vähendada ja jäätmeid sorteerida. Samal ajal oleme siiski murelikud ressursside pärast ja mõtleme seejuures nii toitu, energiaallikaid kui metsa. Eestlaste üldised hoiakud ei jää naabrite omast küll palju maha, aga praktilisi samme astume oluliselt vähem ja keskkonnasääst peegeldub meie argises elustiilis vastu vähe. 
 
***
Paneeldiskussioonil arutlesid uuringu järelduste üle psühholoog Grete Arro, Eesti rohepöörde eestvedaja Kristi Klaas ja Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba. Kõik panelistid andsid kaasa mõtteid, mida saaksime teha, et Eesti inimene oskaks ja tahaks astuda praktilisi jätkusuutlikke samme. 
 
Grete Arro, psühholoog:
„Ukraina sõda on näidanud, et kuigi see teeb elu kallimaks, on inimesed valmis oma raha teistele andma, annetama. Inimese käitumine on mitmetahuline, me oleme võimelised tegema rahakotti kahjustavaid valikuid, aga see peab olema mõtestatud. Meie eesmärk on jõuda sinna, et ka keskkonnahoid oleks inimolemuse üksbaasväärtustest.“
 
Kristi Klaas, rohepöörde eestvedaja:
„Inimest saab mõjutada läbi rahakoti ja väärtuste tasakaalu. Riik saab kehtestada makse ja teha regulatsioone, aga ainult läbi käskude ja keeldude tulemust ei saa, ilma nendeta ka mitte. Peame jõudma selleni, et kõigil inimestel on sarnased väärtused, aga üleöö see ei juhtu. Teadlikkus ja väärtuskäitumine saab paraneda sammhaaval.“
 
Kaupo Karba, pakendiekspert:
„Me ei peaks panema tarbijat olukorda, kus ta peab poes mõtlema, kas pakend on jätkusuutlik. Kõik pakendid peaksid olema kestlikud. Pakendite ja toodete läbimõtlemine ja ringlusse suunatavus peakski olema alati pakendi disainimise osa.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta