Nii Eesti ettevõtjad kui ka Vastutustuliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) tegevjuht Marko Siller ütlevad, et firmakinke ja sõpradele-sugulastele mõeldud kingitusi valitakse üha enam läbimõeldumalt. Kingitused, mis kannavad endaga mõnd laiemat sõnumit, osutuvad aasta-aastalt populaarsemaks.

“Me tegelikult näeme siin väga selget muutust. Sageli, kui ma käin ise kusagil vastutustundliku ettevõtluse teemal esinemas, siis ulatavad korraldajad või kutsujad mulle oma anonüümsesse supermarketist ostetud kinkekotti pakitud kruusi kuidagi häbelikult. Nad isegi lubavad, et mõtlevad edaspidi tõsiselt läbi, milliseid ärikinke teha,” räägib  VEF-i tegevjuht Marko Siller. “On juba üpris tavaline, et kingitakse erivajadustega inimeste valmistatud asju, oma piirkonna mahetoodangut. Nende hulk, kes seda täna veel ei tee, väheneb päris jõudsalt.  Teadlikkus tõuseb.”

Ärikingitus tutvustab ettevõtet

Kingituste tegemine on sageli väike, ent oluline samm ettevõtte vastutustundlikul tegutsemisel. “Oma ärikingitusega näitab ettevõte ju tegelikult oma väärtusi laiemalt,” lisab Siller.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, mis peavad oluliseks jätkusuutliku ettevõtluse viljelemist. VEF julgustab ettevõtjaid ühtlasi mõtlema, millised on nende ärikingitused ja millist lugu need ettevõttest räägivad.

“Oleme juba paaril aastal enne jõule jaganud oma kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites soovitusi, milliseid eetilisi ja vastustundlikke jõulukingitusi kinkida võiks,” räägib Marko Siller. Näiteks soovitavad nad toetada kodumaist mahetoodangut, asjade taaskasutust, sotsiaalseid ettevõtteid, õiglase kaubanduse tooteid ning MTÜ Mondo veebipoe eetilisi kingitusi.

VEFi tegevjuht Marko Siller ütleb, et kingitusi tehes katsuvad nad ka ise olla eeskujuks. Oma sündmustel esinejatele kingivad nad Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmesettevõtte Loodusvägi mahedaid, tervislikke ja kodumaiseid tooteid.

Mida annad, seda saad

OÜ Loodusvägi tegevjuht Ahto Vegmann räägib, et eestimaise mahetooraine väärtustamine ja keskkonnahoid on nende tegevuse juures oluline tarbijateni viia. Siis teatakse, milliseid väärtusi nad ettevõttega loovad. “Tunnen, et üha rohkem läheb inimestele korda see, et nende tehtud kingitustel oleks mingi eetiline väärtus,” lausub Vegmann. “Iga kink on ju tegelikult sümbol, mis peegeldab kinkija väärtusi ning suhet ja hoolimist kingi saajasse.”

Ahto Vegmann soovitab kingitusi tehes mõelda eelkõige sellele, et see kuidagi teist inimest puudutaks ning et kingil oleks teatud mõtestatus. “Elus kipub olema selline seaduspärasus, et mida välja annad, seda saad tagasi. Toetades oma ostukäitumisega inimest enda ümber, toetame tegelikult ka iseennast. Nii  võib saada talunikust maal järgmisena see, kellel tekib võimalus meie endi poolt igapäevaelus pakutavat väärtust osta,” arutleb Loodusväe tegevjuht. “Sama on keskkonnaga- oma ostukäitumisega saame toetada keskkonnasõbralikumaid arenguid. Ja selles samas keskkonnas me ju ka ise igapäevaselt elame.”

Mahemee tootmisega tegeleva Taali Mesila juhatuse liige Aili Taal kinnitab samuti, et teadlike tarbijate hulk, kes teavad, mida nad tahavad, on tasapisi aasta-aastalt suurenemas. Kingituseks on aga nende mahemett alati soetatud. “Kingituseks on mesi suurepärane mõte, sest see on ainulaadne looduse and, mida saab tervislikel eesmärkidel mitmeti kasutada,” ütles Taal.

Kingitus reaalse tooteta

MTÜ Mondo veebipoe vahendusel on võimalik soetada eetilisi kingitusi, millega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju üldse, kuna reaalset toodet kui sellist polegi olemas. Eetilise kingituse ostja teeb tegelikult annetuse arengumaade kogukondadele. Näiteks võib sel aastal oma sugulasele või äripartnerile kinkida tema nimel kitse Ghana lesknaisele või koolikoti Afganistani tüdrukule.

MTÜ Mondo juhatuse liikme Riina Kuusik-Rajasaare sõnutsi on nad teinud veidi taustauuringuid selles osas, kes taolisi kingitusi teha armastab: Eetiliste kingituste tegija on pigem noorem (kuni 35) ja pigem naine, kuid sekka satub ka toredaid erandeid vanuse ja soo osas. Meeste osakaal on hinnanguliselt 25-30%, seda nii ühekordsete kingitegijate kui ka püsiannetajate seas, kes eelkõige toetavad laste haridust Ghanas ja Keenias.

Eetilisi kingitusi ehk veebipõhiseid annetusi tehakse Kuusik-Rajasaare sõnutsi eelkõige teistele saatmiseks - sünnipäeva, aga ka naiste- ja sõbrapäeva puhul. “Jõuluaeg on muidugi eriline. Sel ajal tehakse aasta lõikes kõige rohkem veebikingitusi,” jutustab ta.  “Ja tundub, et viimasel paaril aastal on juurde tekkinud ka eetiline kingitus tänu - ja tunnustusavaldusena. Näiteks tütar tänab nii oma ema või töökollektiiv või kirikukogudus oma liiget.”

Ka Riina Kuusik-Rajasaare rõhutab, et tõeline kingitus on alati läbimõeldud: “Kingitust saada on alati hea, kingitust teha veel parem. Ja pole tähtis, kas see on materiaalne või mitte. Eetilise kingituse puhul saab veel rõõmu rohkem kui kaks inimest  - lisaks kingitegijale ja  kingisaajale ka kauged kogukonnad, mis on meiega võrreldes hoopis vähem turvalises keskkonnas.”