Jäätmekäitluse alal tegutsevaid ettevõtteid ühendav Eesti Jäätmekäitlejate Liit muutis nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduks, et ka nime poolest vastata valdkonna tänapäevasele ärimudelile. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on ringmajanduse ärimudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon.

„Eelmise sajandi lineaarne majandusmudel, mis põhines süsteemil tooda-kasuta-viska ära, ei ole jätkusuutlik ning tänases majandusmudelis on jäätmemajanduselt liigutud samm-sammult ringmajandusele. Meie liidu liikmed ei tegele juba ammu enam ainult jäätmete käitlemisega. Jäätmed on väärtuslik ressurss. Kõik, mis on kord juba toodetud, tuleb, kas korduskasutada või võtta materjalina ringlusse. Ringmajanduse põhitõde on, et see, mis loodusest võetakse, peab jääma kasutusse võimalikult pikaks ajaks ning ressursse ja energiat peab kasutama tõhusamalt,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (edaspidi ERMEL) juhatuse esimees Kristiina Dreimann.

ERMELi tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul tegelevad liidu liikmed juba täna ringmajandusega. „Ringmajanduse teema on meile omane ning tänases tegutsemiskeskkonnas vältimatu ja oluline on, et ka liidu nimi kajastaks kõikide liikmete tegevust. Liidu nime muutusega tegevusvaldkonna määratlus laieneb ja uus nimi kajastab ülevaatlikumalt majandusmudelit, milles tegutseme,“ ütles Margit Rüütelmann. „Keskkonnateadlik käitumisviis on üha populaarsem ning seda näitab ka asjaolu, et ringmajandus ja ringmajandusega tegelevate ettevõtete ring on aastast aastasse oluliselt kasvanud. Meie soov on tuua valdkonna esindajad kokku, et üheskoos juhtida ringmajanduse arenguid ning innovatsiooni. Ootame ERMELiga liituma eriilmelisi valdkonna ettevõtjaid, kelle põhitegevus vastab ringmajanduse põhimõtetele või kes tegelevad uuenduslike ja innovaatiliste disaini- ja tootmislahenduste väljatöötamisega."
 
Kristiina Dreimanni sõnul saab vähesest korduskasutamisest ja materjali ringlussevõtust peatselt Eestile ka probleem. „Euroopa Liit on vastu võtnud ringmajanduse paketi, mille eesmärk on suunata ressursse ja jäätmete tõhusamat kasutust just läbi materjaliringluse. Lisaks on Euroopa Liidus kokku lepitud, et 2020. aastaks võtavad kõik liikmesriigid materjalina ringlusse 50 protsenti olmejäätmetest. Küll aga peame kahjuks tõdema, et sellest eesmärgist oleme viimase paari aasta jooksul vähehaaval kaugenenud. ERMELi üks tegevuseesmärkidest on selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitamine. Jäätmetekke vältimise, korduskasutuse suurendamise ja jäätmete materjalina ringlussevõtu eesmärkide täitmiseni jõudmine, laiemalt jätkusuutlik jäätmete käitlemine on põhimõtted, mille eest ERMEL seisab.“

 Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse ärimudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.

Taustalugu. Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) asutati 1996. aastal eesmärgiga koondada jäätmekäitluse vallas tegutsevaid ettevõtteid, et pakkuda sarnase põhitegevusalaga ettevõtetele võimalust koostööks. Sellest ajast alates on EJKL olnud jäätmekäitlusettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis kaitseb valdkonna ettevõtete huve, kujundab poliitikaid, vahendab infot, pakub oskusteavet, algatab valdkonna ettevõtmisi ning arendab valdkonda igakülgselt. 2015. aastal tunnetasid EJKLi liikmed vajadust liidu nime kaasajastamise ja tegevuste laiendamise järele ning algas töö tegevusvõimaluste laiendamise ning uue nime leidmiseks. Kogu protsessile andsid tõuke ka Euroopa Liidu suunised üleminekuks lineaarmajanduselt ringmajandusele. 2018. aasta jooksul sündis otsus nime muutuseks ning tegevusvaldkondade laiendamiseks. 2019. aasta maikuust kannab organisatsioon nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta