Jaanuari teises pooles avalikustatud Yale’i ülikooli keskkonnapoliitika ja-õigusteadlaste koostatud keskkonnaindeksi (Environmental Performance Index – EPI) järgi on Eesti üks jätkusuutmatumaid riike ELis. Eesti asub saja kaheksakümnest riigist koosnevas edetabelis küll 48. kohal, ent jääb tahapoole enamus EL riikidest, sh Lätist ja Leedust.

Keskkonnaindeksit EPI koostatakse iga kahe aasta tagant. 2018. a indeks järjestab 180 riiki, võttes aluseks riigi keskkonna-alase tegevuse tulemuslikkuse näitajad. EPI indeksi mõõdikud näitavad, kui lähedal on riigid keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele kahes jätkusuutlikkuse dimensioonis – keskkonna tervis ja ökosüsteemi elujõud. Riike hinnatakse kokku 24 kategoorias (nt looduslik mitmekesisus, kliima, mets, vesi jne). 

Erinevate kategooriate lõikes on Eesti asukoht pingereas vägagi erinev. Kõige kõrgemad kohad on Eestil kaitstavate merealade, elupaikade ja liikide kategoorias, kus indikaatoriteks on kaitstavate alade protsentuaalne suurus kogu territooriumist. Eesti jagab siin esikohta selliste riikidega nagu Belgia, Taani, Soome, Saksamaa jt.  

Suhteliselt kõrgel, 11. kohal, asub Eesti ka kalanduse valdkonnas. Riigi majandustsoonis püütud kalavarude protsendimäära poolest oleme koguni jätkusuutlikkuse esimesel kohal maailmas. Kõrgemad kohad on Eestil veel ka raskemetallidega kokkupuute (plii, kaadmium) ning puhta vee varude kategoorias. 

Madalaima koha annab indeks Eestile kliima ja energeetika valdkonnas, kus hinnati kogu majanduse ja energiasektori toodetavaid CO2, NO2, metaani ja musta süsiniku (tahma) heitkoguseid. Selles kategoorias jääb Eesti maailma riikide seas 155. kohale (võrdluseks Läti 130. ja Leedu 14. koht). Eesti olukord ei ole kiita ka metsanduse ja õhureostuse kategoorias, kus asume vastavalt 129. ning 70. kohal. Balti riikide arvestuses madalaimat kohta hoiab Eesti veel joogivee ja hügieeni, jätkusuutliku põllumajanduse kategoorias ja kogu ökosüsteemi elujõulisuse kategoorias. 

Indeksi koostajate hinnangul peaks see andma riikidele mõõdupuu, millega hinnata oma keskkonnaalaseid tegevusi ja keskkonnapoliitika tõhusust. 48. koht üldtabelis on hinnang Eesti keskkonnapoliitikale, mis näitab, et keskkonnaalane tegevus ei ole olnud piisavalt tõhus mitmete keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel ja vaja on enam pingutada. Nagu indeks näitab, siis kõige rohkem on Eestil vaja jätkusuutlikku mõtlemist arendada kliima ja energeetika valdkonnas. 

Keskkonnaindeksi raport

Sarnased artiklid