Kevadel toimunud sügavast majanduslangusest väljumine on toimunud kiiresti. Praeguseks on jaekaubanduse, tööstuse ja teenustesektori kindlustunne tublisti paranenud ning suurema osa majanduse langus on aprilli või mai põhjast kiiresti taandunud. Jaekaubandusettevõtete müügimahud kasvavad juba alates maist, kuid töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismahud ei ole veel kasvuni jõudnud. Kui kaupade ekspordi vähenemine on kiiresti taandunud, siis teenuste eksport on jätkuvalt tugevas languses. Teenuste ekspordi vähenemise taga on peamiselt reisi- ja transporditeenused. Korteriturg on viiruse esimesest lainest nüüdseks taastunud, kuid selle lähiaja väljavaadet ohustab viiruse laiem levik ja mõju majandusele ning kindlustundele. Samas, tänu viimaste aastate jätkusuutlikule arengule peaks kinnisvaraturg meie hinnangul suutma sellele hästi vastu seista.

Viiruse uus levik piirab majanduse taastumist

Viimastel kuudel on Eesti majanduse langusest taastumine stabiliseerunud.  Koroonaviiruse uus ja veel võimsam levik paljudes riikides ning sellega kaasnevad piirangud pidurdavad nõudluse ja majandusaktiivsuse paranemist. Kuigi teise kvartali oodatust tagasihoidlikum SKP kukkumine lubab meil Eesti selle aasta majanduslanguse prognoosi võrreldes eelnevaga väiksemaks korrigeerida, halvendab viiruse levik oluliselt lähiaja väljavaadet.

Meie prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal 3,2%. Järgmisel aastal taastub majandus viiruse laiema leviku tõttu eelmise prognoosiga võrreldes aga aeglasemalt – Eesti majandus kasvab siis 3,1%, kuid ülejärgmisel aastal kiireneb kasv 4,1%-ni.

Prognoos sisaldab esialgseid hinnanguid pensionireformi mõju kohta. Pensionireform lisab majanduskasvu prognoosile järgmisel aastal 0,6 ja ülejärgmisel aastal 0,3 protsendipunkti. Püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni (2019. aasta kolmandas kvartalis) järgmise aasta viimases kvartalis.

Tööpuudus suureneb mõõdukalt, palgad kasvavad tagasihoidlikult

Selle aasta kokkuvõttes peaks Swedbanki hinnangul tööpuudus ulatuma 6,8 protsendini. Endiselt nõrga sise- ja välisnõudluse tõttu tõuseb tööpuudus talvel mõõdukalt, kuid saavutab siis oma tipu. Järgmise aasta teisel poolel suurendab majanduskonjunktuuri paranemine hõivet ja tööpuudus väheneb. 2021. aasta kokkuvõttes tõuseb tööpuudus siiski pisut kõrgemale, 7,5 protsendini, kui sel aastal.

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 3%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,5 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmine tarbimiskorv sel aastal ei kalline. Hindu mõjutavad vähenenud nõudlus, madal nafta hind, üürihinna langus ning aktsiisimäärade langetamine. 2021. aastal tõusevad hinnad vaid 0,9 protsendi võrra. Hinnatõus taastub järgmisel aastal majandusaktiivsuse paranemise, aktsiisimaksude mõju ja koroonakriisi vaibumise tõttu.

Majanduse liigne fiskaalne stimuleerimine tekitaks pingeid

Kuna praeguse prognoosi järgi jõuab majandus kasvuni juba järgmisel aastal ja pensionireform võimendab lähemal paaril aastal kasvu veelgi, siis kaob vajadus hiljemalt 2023. aastast majanduse fiskaalse stimuleerimise järele eelarvepuudujäägi hinnaga. Majanduse liigne stimuleerimine ajal, mil see juba kasvab, võib tekitada pingeid – eelkõige just tööturul, kiirendada hinnakasvu ja halvendada sellega ettevõtete konkurentsivõimet.

Maailmamajandus seisab sel aastal silmitsi pretsedenditu volatiilsusega

Koroonaviirus on mitmete riikide jaoks tähendanud justkui sõitu Ameerika mägedel, kus sügavale langusele on järgnenud jõuline taastumine ning seejärel taas langus. Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute majanduspiirangute taustal püsib ebakindlus endiselt kõrge.

Meie prognoosi järgi võtab majanduse taastumine rohkem aega ja tuleb ebaühtlasem kui varasemalt ootasime. Selle aasta langust oleme hinnanud väiksemaks peamiselt tänu oodatust tugevamale paranemisele suvekuudel. Viimased arengud on olnud aga nõrgemad ning neljanda kvartali ja järgmise aasta esimese poole väljavaade on seetõttu mõnevõrra halvenenud. Majanduse taastumine tuleb ebaühtlane nii piirkonniti kui ka sektorite lõikes.

Pärast tugevat paranemist kolmandas kvartalis kaotab Euroala majandus hoogu võideldes viiruse teise lainega, mis tähendab, et majanduse taastumine võtab varem oodatust rohkem aega. Meie hinnangul langeb euroala majandus sel aastal 7,3% ning taastub järgmisel aastal 3,7%. Põhjamaad ja Balti riigid on siiani suutnud majanduskriisile paremini vastu seista kui paljud euroala riigid, kuid jäävad endiselt haavatavaks viiruse suurema leviku ja kesisema välisnõudluse taustal.

Põhjalikuma majandusanalüüsi kokkuvõte Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani ja Norra majanduse väljavaadetest leiate siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta