Täna kohtusid Tallinnas Läänemere riikide ja Atlandi kirdeosa merenduseksperdid, et panna piir laevade ballastvees leiduvate võõrliikide levikule. Eesti merealast on viimase kümne aasta jooksul leitud 14 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Läänemeres tervikuna elutseb meile teadaolevalt tervelt 140 kahjulikku võõrliiki.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul soodustab võõrliikide levimist peamiselt ballastvesi, mida kasutatakse laevade stabiliseerimiseks ja sõiduomaduste parandamiseks. Ühes sadamas pumbatakse ballastvesi laeva sisse ja teises sadamas laevast välja, olenevalt laeva lasti suurusest.

„Kui Singapuris laeva pumbatud ballastvesi pumbatakse välja Läänemeres, satub siia veeliike, kelle looduslik elupaik on India ookeanis või Singapuri väinades. Mõni selline liik suudab ellu jääda ka Läänemeres, ohustades nii aga kohalike liikide säilimist. Seab ju võõrliik ennast sisse kohalike liikide elupaikades ning võtab üle nende toidulaua,“ märkis Reisner.

Tänasel kohtumisel lepivad Kirde-Atlandi ja Läänemere riikide eksperdid kokku ühtse korra ja metoodika, kuidas sadamate merealasid uurida ja võõrliikide ohte hinnata.

„Ei ole mõeldav, et Taanis või Rootsis hinnataks riske hoopis teisiti kui meil,“ selgitas Reisner.

Ballastvete kasutamist reguleerib rahvusvaheline kokkulepe, millega Eesti ühines 2018. aastal. Kokkuleppe kohaselt tuleb laeva ballastvett puhastada ning selleks peavad laevadel olema puhastusseadmed. Ballastvee käitlemise nõuded kohalduvad eelkõige suurtele reisi- või kaubalaevadele, millel on ballastvee mahutid. Eesti lipu all on selliseid laevu ligikaudu 25, nende hulgas Tallinki laevad.

Juhul kui laevad liiguvad ühes merepiirkonnas ja kindlate sadamate vahel, ei pea alati ballastvett puhastama ning laevadele antakse sellekohane vabastus. Selleks tuleb eelnevalt hinnata ja uurida külastatavate sadamate merealal levivaid liike. Näiteks kui Tallinna ja Helsingi sadamate lähedasel merealal elutsevad sarnased liigid, mis ei kujuta endast mingit ohtu ei Eesti ega Soome merealadele, siis pole ballastvete puhastamine vajalik. Kaugemate sadamate korral, eeskätt nende, mis asuvad kas Atlandi või India ookeanis või kaugemal, see aga väga suure tõenäosusega nii ei ole.

Eestis on taotluse ballastvee puhastamisega seotud vabastuse saamiseks esitanud Veeteede Ametile kõik Tallinki laevad, mis liiguvad Läänemere piirkonnas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta