Ernst & Young Baltic AS uuringu kohaselt on Eesti metsa- ja puidusektoriga seotud iga kümnes töökoht. Kõige suurema mõjuga on metsa- ja puidutööstus maapiirkondades, eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis. Raiemahtude vähendamine tooks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasa töökohtade kadumise maapiirkondadest.
- Arvamused
- Jaak Nigul, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
- 30. jaanuar 2020
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
„Kui linnades tarbitakse eelkõige metsast tulevaid hüvesid nagu puidust majad ja mööbel, papist kohvitopsid või soe tuba, siis maal on mets paljudele inimestele peamine leiva lauale tooja,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.
Ernst & Young Baltic AS teostatud uuring toob välja, et metsa- ja puidusektori mõju Eesti majandusele on märkimisväärne. Sektoriga on otseselt ja kaudselt seotud umbes 60 000 inimest. Kõige olulisema mõjuga on sektor Kesk-Eestis, kus moodustab 20% kogu regiooni tööhõivest. Suur mõju on sektoril ka Lõuna-Eestis, kus selle osakaal tööhõivest on 15%.
„Metsa- ja puidutööstus on tõenäoliselt Eesti kõige digitaliseeritum tööstusharu, mis on loonud võimaluse konkureerida edukalt selliste vanade metsariikidega kui Rootsi, Soome, Saksamaa või Austria. Sellest tulenevalt on tööstuste lisandväärtus ka kõrge ja palgatase maapiirkondades üks paremaid,“ lisas Nigul. „Näiteks Võrumaal tegutsevas Toftan saetööstuses on keskmine palk enam kui 2000 eurot.“
Metsa- ja puidutööstus ekspordib aastas 2,4 miljardi euro eest kaupu ja tooteid, olles olulisim väliskaubanduse tasakaalustaja. Vaatamata oma väiksusele, on Eesti üks Euroopa suuremaid puitmajade eksportijaid. Sektoril on kandev roll maapiirkondade tööhõives ja hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevuse tulemusel maksutuluna 700 miljonit eurot ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu aastas.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
