Puidust ehitamine võimaldab siduda õhust süsihappegaasi ja salvestada seda meie kodudes ning kontorites. Seega võib puitehitis olla arhitektuuri tulevik. BBCs ilmunud artikli refereeringut kommenteerib omalt poolt Eesti Puitmajaliidu aseesimees Martin Talts.
- Kliima
- 17. veebruar 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Maailmas laieneb kiiresti arhitektide kogukond, kes on veendunud, et ristkihtpuidu (CLT) laialdasem kasutamine aitab efektiivselt võidelda kliimamuutustega, kirjutas BBC. Paistab, et turg on sellega nõus. Esimene CLT hoone ehitati USA-s vähem kui viis aastat tagasi, nüüd on taolised projektid jõudnud pea igasse osariiki. Ühtlasi on ameeriklased investeerinud materjali kohapealsesse tootmisse. Esimesed ristkihtpuidu tehased Oregonis ja Montanas on juba tööd alustanud, veel seitsmes osariigis on need rajamisel.
Puitmaja ehitamine on kiire ja ökonoomne
Kuna puitmaja on võrreldes samade parameetritega betoonehitisega viis korda kergem, puudub vajadus valada vundamendi tarbeks maapõue meeletu kogus betooni. Samuti väheneb puidust karkassi, seinade ja põrandate puhul märgatavalt vajamineva terase hulk. Võimalike materjalide hulk hoonete ehitamiseks on tohutu. Ometi on puitmaja ehitamine üldjuhul kiireim ja lihtsaim võimalus. Tänu puidu kasutamisele ehitusmaterjalina vähenevad transpordi-, tööjõu- ja energiakulud. Lisaks on süsinikujalajälg puidust ehitamisel oluliselt väiksem. Esiteks seob kasvav puu õhust süsinikku. Teiseks saab puitu kasutades asendada suure süsinikuemissiooniga materjale. Kolmandaks seob puu kasvades rohkem süsinikku kui tema töötlemise käigus õhku paisatakse, kirjutab BBC.
Eesti muust maailmast maas
Eesti Puitmajaliidu juhatuse aseesimehe Martin Taltsi sõnul on tehnoloogiline hüpe puidu mehhaanilises töötlemises avanud rohkesti uusi võimalusi puidu kasutamiseks ehituses.
Taltsi hinnangul on puidukasutus Eesti ehitussektoris võrreldes ülejäänud maailmaga maha jäämas.
"Suuremad ehitusfirmad ei kasuta kuigi palju puitlahendusi, kuna see pole neile majanduslikult mõistlik. Puitehitiste vähene standardiseeritus ehk tüüplahenduste puudumine tähendab ehitajale uue hoone rajamisel suurt lisakulu," selgitab Talts. "Uute lahenduste otsimist pärsib omakorda ehitussektori odav tööjõud, mis võimaldab traditsioonilisel viisil tegutsemist mugavalt jätkata," lisab ta.
Ehitussektori keskkonnamõju
Oleme harjunud betooni ja terase ohtra kasutusega ehituses. Neist valmivad meie kodud, kontorid, jalgpallistaadionid ja pilvelõhkujad. Sellise valiku keskkonnajalajälg on karm. Betooni tootmine moodustab BBC andmetel 4-8% maailma CO2 heitmetest. Umbes 85% maailma kaevandustegevusest on seotud toorme hankimisega betoonitööstusele, mis ohustab meie planeedi liivavarusid. Seetõttu on oluline leida viise, et muutuda betoonist vähemsõltuvaks.
Taltsi sõnul on siinkohal riigil oluline võimalus erasektorile eeskujuks olla. "Alustada on võimalik näiteks ehitusalaste riigihangetega, kus keskkonnasäästlikkus võiks olla aluspõhimõtteks. Hetkel puuduvad ehitussektoris igasugused nõuded CO2 jalajälje osas," ütleb ta. "Süsinikujalajälge arvestades tuleb igal juhul vaadata tervet elukaart, kus puidul on taastumatute materjalide ees selged eelised," märgib Talts.
Tulekahjus vastupidav puithoone
BBC kirjutab, et ristkihtpuidust hooned peavad tulekahjus hästi vastu. Puit hakkab söestuma 270 kraadi juures. Selle käigus tekib puidu pinnale kaitsev söekiht, mis aeglustab edasist põlemisprotsessi ning hoiab konstruktsiooni kandevõimet. Sarnastel temperatuuridel võib betoon hakata mõranema ja teras kaotab oma tugevuse.
Martin Taltsi sõnul on liimpuittala käitumine tulekahju korral võrreldes raudbetoontalaga oluliselt ettearvatavam. Betoonhoone puhul on keeruline hinnata, millal temperatuur kriitilise piiri saavutab ja hoone kokku variseb. Liimpuittala kandevõime sõltub seevastu tema läbimõõdust. Kuna töödeldud puit põleb ühtlase kiirusega, on hoone kandevõime püsimine tulekahju puhkemisel välja arvutatav, selgitab ta.
Talts lisab, et puidukasutusel viidatakse tihti ohtudele, mis põhinevad eelarvamustel.
"Arvatakse, et puit on kergestisüttiv materjal, kuid kaasaegseid ning teaduspõhiseid töötluspraktikaid rakendades on puit kõrgel temperatuuril väga vastupidav. Seetõttu peaksime tuleohutuspiirangute kehtestamisel lähtuma teiste maade parimatest kogemustest," lausub ta.
Taltsi kinnitusel on kaasaegsed puithooned kaetud tuletõkkeainetega, mis kannatavad kõrgeid temperatuure ning on raskesti süttivad. "Seega ei pruugi kaasaegne puitmaja olla tuleohtlikum kui betoonist või terasest hoone," nendib Eesti Puitmajaliidu asejuht.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
