Eesti Metsaselts algatas kampaania “Metsas on tulevik”, mille eesmärk on tutvustada noortele metsandust ja julgustada neid kaasa lööma keskkonnaprobleemide lahendamisel. Koostöös Tagasi Kooli programmiga kingitakse koolidele 100 digitundi, kus põhi- ja keskkooli lõpetajad saavad ülevaate metsanduse ja puidu väärindamisega seotud erialadest ja võimalustest.

Eesti Metsaseltsi tegevjuhi Liina Grossi sõnul on metsahariduses toimunud viimastel aastatel oluline pööre. Riigi, kutse- ja ülikoolide, metsa- ja puidusektori koostöös on avatud uusi põnevaid erialasid, praktikavõimalusi ja eksperimentaallaboreid, kus tudengid saavad ise osaleda innovaatiliste lahenduste loomisel, et puitu võimalikult parimal moel ära kasutada ja taaskasutada.

“Teadlaste hinnangul ootab meid ees puidusajand, sest puit on loodussõbralik, taastuv, taaskasutatav ja puidust toode on keskkonda silmas pidades väiksema süsiniku jalajäljega. Puit asenda järjest enam betooni, metalli ja plasti. Puidust torn- ja kortermajad ei ole maailmas enam ammu uudis. Puitu kasutatakse järjest rohkem tekstiili-, rõiva- ja toiduainetööstuses. Puidukeemial on üha suurem roll tuleviku meditsiini teadus- ja arendustöödes. Mis on aga kõige olulisem – kõiki neid arendusi tehakse ka siinsamas Eestis ja need näited on vaid suurte tulevikuvõimaluste sissejuhatus,” ütles Gross. “Nõudlus metsanduse ja puidu väärindamisega seotud spetsialistide järele järjest kasvab. Seetõttu on Eesti tänastel põhi- ja keskkooli noortel võimalik juba sel kevadel teha edasiõppimisel valik, mis on seotud tuleviku ja suure missiooniga. Sest metsas on tulevik.”   

“Metsas on tulevik” algatuse teejuht on tuntud muusik Reigo Ahven, kes tegi möödunud suvel Eestile ringi peale ja kohtus erinevate noorte tegijatega, kes on juba valinud oma missiooniks metsa hoidmise, kaitsmise ning targa väärindamise. Ahvena reisist valmis 10-osaline lühilugude sari, mis annavad õpilastele ülevaate, miks on planeedi päästmiseks vaja järjest rohkem puidukeemikuid, kui suure keskkonnavõidu annab ehitusel betooni asendamine puiduga, miks algab metsa väärindamine juba metsameistrist, millises ülikoolis saab õppida looduskaitsjaks või kutsekoolis matkajuhiks jne.

Ahvena sõnul lõppesid kõik 10 kohtumist metsas, puidufirmades ja ülikoolides tema jaoks ahaa-efektiga. “Ehkki olen ise väikemetsaomanik ja suur loodusesõber, sain alles nüüd aru, kui vähe me tegelikult teame oma metsast – istutamisest, kasvatamisest, langetamisest ja väärindamisest. Sellest, kui rikkalikud võimalused peituvad seal keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning majanduse, turismi ja parema elukeskkonna arendamiseks,” lausus Ahven. “Suurim ja positiivseim üllatus oli aga see, et väga paljud noored on teadlikult läinud õppima metsaerialasid, sest on juba varakult tahtnud siduda kogu oma tuleviku metsaga. Nad on valiku üle uhked, teevad oma tööd vastutustunde ja uhkusega, sest näevad metsi meie planeedi kopsudena, loodusliku mitmekesisuse seifina, keskkonnasäästlike ehitusmaterjalide laona ja meie vaimse tasakaalu patareina. Nemad tajuvad, et metsas on tõesti tulevik."

Kuna kampaania teejuhi Reigo Ahvena lühilugude sari ei vasta detailselt kõikidele põhi- ja keskkooli õpilaste küsimustele, siis korraldab Metsaselts koos Tagasi Kooli programmiga märtsi-aprillikuu jooksul Eesti koolidele 100 digitaalset klassitundi. “Me tahame, et õpilased saaksid noorte tegijate ja metsamentorite endi käest küsida, miks on oluline valida edasiõppimiseks üks või teine tulevikuga seotud eriala,” lausus Gross.   

Digitunni broneerimiseks oodatakse õpilasi ja õpetajaid www.metsainfo.ee kampaanialehele. Kõikide digitunni tellinud klasside vahel loositakse välja põnev klassimatk Eesti metsades tuntud ja tunnustatud Wanderlusti matkajuhtide eestvedamisel.  

Reigo Ahvena klipid metsamentoritega

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta