Kolmapäevast, 19. juunist saab Tartus Lodjakojas vaadata laulja ja laululooja Anu Tauli esimest portreemaalide näitust „Muusikamaal“, milles ta portreteerib Eesti muusikuid. Pastellmaalide näitus „Muusikamaal“ jääb kultuuripealinnas avatuks kuni 19. augustini, seejärel alustab näitus rändamist mööda Eestit.

Anu Tauli sõnul on ta muusiku ja lauljana pidanud kogu senise elu oma esmaseks loominguliseks väljendusvahendiks häält, ent viimastel aastatel süvenenud kuulmislangus tõi ta kujutava kunsti juurde.

„Ehkki laulmise kõrval on mulle alati meeldinud joonistada, hakkasin sellega taas tõsisemalt tegelema just kuulmislanguse süvenedes. Aastate eest püüdsin oma maalimise kirge taltsutada ning sobitada kunstikallakuga keskkooli raamidesse. Nüüd ärkas see osa minus otsekui uinunud olekust ja hakkasin end uuesti väljendama kujutava kunsti keeles,“ lausus Taul.

Ta lisas, et kunst on tema puhul toiminud ka teraapilise abivahendina ja aidanud hoida tervise väljakutsetega silmitsi seistes optimistlikku meelt. 2023. aasta sügisel alustas ta teadlikumalt tööd pastellmaaliga ning nii saigi alguse tema esimene portreemaalide sari „Muusikamaal“, mille raames portreteeris Eesti muusikuid, tekstiloojaid, lauljaid ja laulukirjutajaid.

Näitusel on eksponeeritud portreed muusikutest Mari Jürjens, Sandra Sillamaa, Mari Kalkun, Eeva Talsi, Kaisa Kuslapuu, Kristiina Ehin, Hedvig Hanson, Meelika Hainsoo, Astrid Nõlvak, Cätlin Mägi, Triinu Taul, Reet Linna, Eva-Lotta Vunder, Tõnis Mägi, Silver Sepp, Jalmar Vabarna, Lauri Õunapuu, Aapo Ilves, Andre Maaker, Reigo Ahven, Peeter Volkonski, Olavi Kõrre, Ruslan Troshynskyi, Ando Kiviberg, Ants Taul.

Kultuuripealinna aastal sünnib Anu Tauli sõnutsi väljaspool seda mahukat programmi ka palju muud kultuuri, mida ei tasu tähelepanuta jätta. „Minu näitus ei ole seotud kultuuripealinnaga, vaid sündis ideest teostuseni ilma välise toetuseta, puhtast tegemise rõõmust ja enda võimaluste piires,“ selgitas Taul. „Mul tekkis idee maalida muusikuid, kes on mind ümbritsenud ja inspireerinud. Päris paljud neist muusikutest, nii nagu minagi, elavad maal ja tegelevad loovisikutena mitmeski mõttes ellujäämise kunstidega. Nii mõtlesingi, et Eesti isikupärastele muusikutele ja eriti maal elavatele loovisikutele tähelepanu toomine võiks olla üks kultuuripealinna aasta eesmärke – vähemalt sellise tähenduse lisan mina oma näitusele, mis loodetavasti liigub Tartust edasi võimalikult paljudesse paikadesse üle Eesti.“

Anu Tauli sõnul on ta maalides kogenud, et iga portree loomine on erakordne teekond, mis arendab teistmoodi vaatamise oskust. „Mina sammun sellel uuel õppimise teekonnal alles päris alguses, kuid olen juba õige pisut kogenud midagi sellest maagilisest maailmast, mida on ilmselt kogenud suured portretistid läbi ajaloo. Portreed maalides avardub vaade ja tekib aeg, et märgata iga inimese kordumatut ilu ja sügavust. Ühtlasi avaneb ka ruum, milles on võimalik tajuda seda salapärast, mis meid kõiki inimestena ühendab,“ mõtiskles ta.

„Minu portreemaalide näitus ongi kui omalaadne rännak muusikamaale, kus vaataja võib silmast-silma kohtuda Eesti suurepäraste muusikutega ning ühtlasi vaadata ka iseendasse ja mõtiskleda, mis paneb just tema hinge helisema. Minu enda jaoks on need tööd aga pigem rännak mööda mu õppimise rada.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta