Eesti Orienteerumisliit (EOL) esitas seoses järjest laienevate kaevelubade taotlustega Mustla-Nõmme ja Nõmmeküla mõhnastike piirkonnas erinevatele ametkondadele pöördumise, milles nõutakse, et enne uuele karjäärile kaeveloa andmist planeeritaks kõnealuste maastike maakasutus tervikuna.

Keskkonnaministeeriumile, keskkonnaametile, Eestimaa Looduse Fondile, Järva ja Harju maavalitsustele ning Paide ja Kõue valdadele esitatud pöördumises juhtis EOL tähelepanu oosidega mõhnastiku erilisusele ning populaarsusele kohalike elanike, orienteerujate, matkajate ja teiste looduses liikujate seas.

EOL leidis pöördumises, et kaevealade planeerimisel tuleks välja selgitada riigi liiva- ja kruusavajadus ning välja pakkuda looduskeskkonnale ja väärtuslikele maastikele kõige vähem kahju tekitavad lahendused. „Praegu ei saa me olla kuidagi kindlad, et kirjeldatavat mõhnastikku täielikult ei hävitata,“ nentis EOL oma pöördumises, milles soovitatakse alternatiivide kaalumiseks läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Mustla-Nõmme ja Nõmmeküla mõhnastik jääb Kõue ja Paide valda, Harju- ja Järvamaale. Mõhnastiku läänepoolses osas paikneb 14 hektari suurune Karude II kruusakarjäär, idaosas on taotlemisel kaeveluba 20 hektari suurusele maa-alale ning ülejäänud osa maastikust on kaetud liiva ja kruusa uuringualadega.

Tegemist on orienteerumise jaoks ühe tippmaastikuga, kus on ligi 40 aasta jooksul peetud kõrgetasemelisi tiitli- ja rahvusvahelisi võistlusi, väiksemaid spordiüritusi, militaarõppusi ning rohkelt orienteerumispäevakuid.

Mõhnastikud tekkisid jääajal, kui mandrijää taandudes eraldus liustikust irdjää ning selle pangaste vahel voolavast sulaveest settis välja materjal, mis moodustas jää sulamise järel ümbritsevaist aladest kõrgemaid pinnavorme. Mõhnad on ebaregulaarse kujuga ning koosnevad peamiselt liivast ja kruusast.

Pöördumise tervikteksti (pdf) leiad siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta