Värske uuring ilmestab, et viimase aasta jooksul on kõik neli Eesti suuremat panka võtnud oma äritegevuses jõulisema suuna vastutustundlikkuse edendamisele. Kuigi pangad arvestavad finantsotsustes sotsiaalsete ja keskkondlike teguritega üha enam, näitab uuring, et pankade tegevus saaks olla veel tõhusam ja läbipaistvam.

Kui aasta varem ei pidanud pangad kuigivõrd oluliseks arvestada finantsotsustes kliimamuutust, inimõiguste rikkumist jt keskkondlikke ja sotsiaalseid tegureid, siis 2020. aasta jooksul on äritegevuse vastutustundlikkust edendanud kõik neli uuritud panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Viimase aasta jooksul on loodud ja täiendatud eeskirju ja protsesse vastutustundlike finantsotsuste tegemiseks, turule on lisandunud keskkonnasäästlikumaid finantstooteid ning pangad kasvatavad üha enam ka ise tarbijate teadlikkust vastutustundlikkuse osas.

Kõige enam arvestavad keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja ettevõtete juhtimispõhimõtete ehk ESG-riskidega SEB ja LHV, kellele järgneb Swedbank ning viimasena Luminor. Aasta jooksul on suurima arenguhüppe teinud esiteks LHV ja teiseks Luminor - mõlemad eirasid veel 2019. aasta lõpus finantsotsustes ESG riske ja jätkusuutlikkust pea täielikult.

Uuringu autor Uku Lilleväli toob välja, et pangad on suunanäitajaks, kuhu ühiskond laiemalt liigub: “Raha seab prioriteedid, millises suunas ühiskond ja maailm areneb, ning kliimamuutusest tulenevad riskid mõjutavad mitte ainult keskkonda, vaid ka majandust.”

Vaatamata arengutele ilmestab uuring, et pangad saaksid panustada vastutustundlikkusse veel sisukamalt ja läbipaistvamalt. Esiteks peaksid pangad kirjeldama grupiüleselt, kuidas arvestatakse investeerimisel ja laenamisel keskkondlikke ja sotsiaalseid riske riskantsemates sektorites nagu näiteks metsandus ja energeetika. Teiseks saaksid pangad avaldada erinevate laenu- ja investeerimisportfellide süsinikujalajälje ehk selle, kui saastavad on portfellid iga euro kohta. See võimaldaks pankasid ja finantstooteid ühtsel alusel hinnata ja klientidel teha teadlikumaid valikuid toodete ja teenusepakkujate vahel. Kolmandaks, kuna pangad saavad investorite ja rahastajatena suunata ettevõtteid olema vastutustundlikumad, peaksid nad aktiivsemalt kasutama oma mõjuvõimu, näiteks investeerimisel üldkoosolekutel hääletamise ning laenamisel lepingutingimuste kaudu.

“Mida rohkem arvestavad pangad keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, seda vähem ja halvematel tingimustel rahastatakse saastavaid projekte,” rõhutas Lilleväli. See tähendab, et keskkonnakahjulikud tegevused lähevad üha kallimaks ning ettevõtted peavad igas sektoris konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks pöörama rohkem tähelepanu keskkondlikele ja sotsiaalsetele teemadele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta