Täna toimub Eesti kui EL Nõukogu eesistuja juhtimisel EL 28 liikmesriigi esindajate arutelu elektrituru määruse eelnõu teemal. Eesti on EL eesistujana teinud viimasel hetkel üllatava ettepaneku tühistada eelnõus olemasolevate elektrijaamade süsinikuintensiivsuse piirmäär, mis ähvardab märgatavalt pikendada enim saastavate jaamade eluiga. Muuhulgas puudutab ettepanek otseselt ka kohalikke põlevkivielektrijaamu.
- Arvamused
- MTÜ Eesti Roheline Liikumine, SA Eestimaa Looduse Fond, Eesti Taastuvenergia Koda
- 6. detsember 2017
- Foto: Korsten Pärnus. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Eesti ettepanek seisneb elektrijaamadele seatud süsinikuintensiivsuse lubatud ülemmäära – 550gCO2/kWh – tühistamises niinimetatud võimsusturgudel osalemiseks. Selline piirmäär on eelnevalt Euroopa Komisjoni poolt esitatud, kindlustamaks üleminekut vähese süsinikumahukusega majandusele Euroopas, kus taastuvenergiaallikad on üha enam fossiilenergiat asendamas.
Eesti muudatusettepaneku elluviimine aga tähendaks, et kõige saastavamatel elektrijaamadel võimaldatakse maksumaksja raha toel edasi toimida. Selline muudatus puudutab umbes viiendikku Euroopas hetkel kasutusel olevatest kivisöe- ja põlevkivielektrijaamadest ning piirmäära kaotamine võimaldaks neid toetuste najal töös hoida prognoositust kauem, pikendades nende eluiga aastakümnete võrra.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaatori Mihkel Annus selgitab, et eesmärk saastamist järk-järgult piirata on üks paljudest verstapostidest teel vähese süsinikumahukusega majanduse poole. „Sarnaste vahe-eesmärkide eiramisega jääme aga aina kaugemale jätkusuutlikuma ning kliimasõbralikuma energeetikasektori ülesehitamisest, mis peaks olema ühine siht. Kahju, et hetkel on Eesti võtnud sel teekonnal piduritõmbaja rolli.“
Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist tõdeb, et Euroopa elektrijaamade võimsusturud on osutunud viisiks, kuidas liikmesriigid on täiendavalt subsideerinud saastavaid kivisöeelektrijaamasid. Euroopa Komisjoni 550 gCO2/kWh ettepanek piiraks kõige saastavamate jaamade osalemist võimsusturgudel, ent Eesti ettepanek on osutunud saastajatele uueks päästerõngaks.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Kärt Vaarmari märgib: “Eesti ettepanek on tagurlik ega toeta kuidagi eesmärki liikuda edasi fossiilkütustel põhinevast energeetikast välja. Jääb mulje, et Eesti ei ole eesistujana võtnud eesmärgiks arendada EL tasandil jätkusuutlikku kliimapoliitikat, vaid seisab üksnes oma ettevõtete huvide eest.”
Euroopa energeetikasektori jätkusuutlikkuse eest seisev organisatsioon Europe Beyond Coal mõistab oma pressiteates samuti hukka Eesti püüdlused piirmäära kaotada. Muu olulise hulgas märgitakse ka fossiilkütuste põletamisest pärineva õhusaaste märgatavat negatiivset mõju inimtervisele.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine on ka rahvaalgatuse portaali kaudu kogumas toetusallkirju põlevkivienergeetikast loobumise diskussiooni algatamiseks Riigikogus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta