Valitsus kinnitas tänasel istungil põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmise 2016. ja 2017. aasta aruande. Seniks kuni Eestis kasutatakse põlevkivi, on oluline seda teha keskkonnasäästlikult. 

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Gailani sõnul on oluline saada igast kaevandatud põlevkivi tonnist enam lisandväärtust ning sama põlevkivikoguse kohta tekitada vähem jääke ja keskkonnaemissioone.

„Tehnoloogilistesse arengutesse ning tootmise efektiivsemaks, keskkonnasäästlikumaks ja tõhusamaks muutmisel on oluliselt panustanud valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Järjest enam keskendutakse põlevkiviõli ja keemiatoodete kui suurema lisandväärtusega toodete tootmisele. Samuti peame oluliseks vähendada kaevandamisel kadude teket, et saavutada ressursi tõhusam kasutus. Seetõttu võib põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete, aheraine ja põlevkivituha taaskasutusel olla oluline roll,“ lausus Gailan.

Täna on allmaakaevandustes kasutusel kamberkaevandamisviis, kus allmaakaevandamise kaod moodustavad ligikaudu 30%. Ressursitõhusamaks kaevandamiseks peame oluliseks võtta kasutusele täitmisega kaevandamistehnoloogiaid, kus võimalusel kasutatakse ära ka põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid.
Arengukavaga seatud eesmärkide täitmiseks on Gailani sõnul oluline jätkata nii seadusandlike regulatsioonide tõhusamat rakendamist kui ka tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, haridus- ja teadustegevuse edendamist.

Fakte põlevkivi kaevandamise kohta 2017. aastal:
- kaevandati 15,6 mln t põlevkivi,
- aherainet tekkis 9,5 mln t,
- põlevkivi lend- ja koldetuhka tekkis samuti 9,5 mln t.
- 20,5 mln t kaubapõlevkivi kasutati 63% ulatuses elektritootmiseks ja 34% põlevkiviõli tootmiseks, väiksemas osas tsemendi tootmiseks.
- põlevkivielektri osakaal moodustas elektribilansis ca 83%.
- põlevkivitoorõli toodangu maht kasvas 1,6 korda võrreldes 2013. aastaga.
- toodeti ca 1 mln t põlevkiviõli.

Kõikidest Eesti keskkonnatasudest saadava riigitulu tasub suures osas põlevkivitööstus. Keskkonnatasud põlevkivitööstusest tervikuna olid 2016. aastal 53 mln eurot ja 2017. aastal 64 mln eurot. Kõikidest Eesti keskkonnatasudest moodustas see 2017. aastal 70%. Kaevandamisõiguse tasumäärad jäid siis vahemikku 0,275-0,725 EUR/t, täna, 2019. aasta I kvartalis on tasumäär tõusnud 1,58 EUR/t-ni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta