Igapäevaselt õpetajana töötav seiklushuviline Kersti Lepik on ära kaardistanud ja üles jäädvustanud rohkem kui 100 hiidrahnu üle Eesti. Maikuu lõpuni Ülemiste keskuses avatud fotonäitus avab ukse Eesti looduse varjatud aarete – hiidrahnude ja rändkivide maailma.

Kersti Lepiku jaoks algas kõik 2017. aasta veebruaris, kui ta nägi õhtustes teleuudistes lugu rändrahnudest. Juhuslikust huvist kasvas välja kirg ja seiklusjanu, mis on viinud teda läbi põlismetsa padrikute, mööda kitsukesi külateid ja piki mererannikut, et jäädvustada Eesti looduse võimsaid kivihiiglasi, mis on üle 10 000 aasta vanad.

Näitusel eksponeeritud fotod ja lühifilmid kutsuvad avastusretkele – külastaja saab nii detailsed koordinaadid kui ka praktilised nipid, kuidas neid looduslikke vaatamisväärsusi ise üles leida. Eestis varjab end ligi 120 hiidrahnu, millest umbes 20 on Kerstil veel avastamata.

"Need kivid on olnud Eestimaal kauem kui meie kõik kokku – nad on näinud jääaja lõppu ja inimeste saabumist. Nendega kohtumine on nagu ajareis, mis paneb ennast tundma väikese, aga samas olulise osana millestki palju suuremast," selgitas Kersti.

Ülemiste keskuse näitusel on üleval 40 fotot ja suurel ekraanil jookseb 7 videot. Näitus on justkui aardejahi kaart seiklusjanustele – fotode kõrvalt leiab külastaja iga kivi kohta täpse asukohainfo, kui lugeda nutitelefoniga ruutkoodi.

"Hiidrahnud on kui ajamasinad, mis jutustavad meie maa geoloogilisest ajaloost. Ja tihtipeale on teekond nende juurde osutunud veel põnevamaks kui kivid ise," rääkis Kersti.

Üks adrenaliinirohkemaid seiklusi oli Kerstil Pärnumaal, kus ta sõitis autoga kitsast metsateed mööda kivi juurde ja sattus olukorda, kus enam tagasi pöörata polnud võimalik – ümberringi püstloodis servad. Õnneks kohtas ta matkajaid, kes aitasid auto ümber pöörata. “Need on hetked, mis panevad südame kiiremini lööma ja mida ma näituse külastajatega jagan," sõnas Kersti.

Tuginedes oma aastatepikkusele kogemusele, annab Kersti Lepik kõigile loodushuvilistele ka kolm kuldset nõuannet hiidrahnude avastamiseks:

  • Mõtle alati tagasiteele. Märgi alati oma auto või alguspunkti täpne asukoht telefoni. Kivi juurde võib minna kaardi järgi, aga tagasitee võib olla petlik, eriti tiheda metsaga piirkonnas. “Kord Paldiski lähedal unustasin seda teha ja ilma GPS-ita oleksin tõsiselt hätta jäänud,” rääkis Kersti.
  • Kontrolli ligipääsupiiranguid enne teeleasumist. Mõned kivid asuvad lindude pesitsusaladel, mis on hooajaliselt suletud, teised eramaadel. Alati tasub eelnevalt uurida, kas ja millal on ligipääs avatud või turvaline. Nii väldid tühisõite ja ootamatuid olukordi. Näiteks ei tasu metsa minna karude talveunest ärkamise perioodil.
  • Võta kaasa heatahtlikkus ja kannatust. Mõnikord võtab hiidrahnu õige asukoha üles leidmine päris palju aega või isegi mitu matka. "Looduses liikudes kohtad nii inimesi kui loomi. Eramaadel olevate kivide juurde jõudmiseks võib vaja minna kohalike nõusolekut. Minu kogemused on olnud üllatavalt positiivsed – paljud on lahkelt lubanud oma maadel kive pildistada, kui nende poole austusega pöörduda," sõnas Kersti.
     

Kersti Lepiku fotonäitus hiidrahnudest on Ülemiste keskuses avatud 31. maini 2025...

Sarnased artiklid