Nälginud ja haige hobuse terveks tunnistamine, alatoitumises koerte omanike mittekaristamine, kümnetest haigetest kassidest koosneva koloonia loonud inimeste pääsemine sentigi maksmata, võimetus tuvastada või kohtuda looma halvasti kohtleva omanikuga, etteteatatud kontrollivisiitide mõttetus, on vaid mõned näited Veterinaar- ja Toideameti (VTA) ebaefektiivsest tööst.

Vigastatud metsloomadest ja -lindudest Keskkonnainspektsioonile (KKI) teadaandmine on sama mõttetu, sest nende tüüplause „looduslik valik ja jätke surema“ ei rahulda enam paljusid inimesi.

Olukorda pingestavad veelgi politsei suutmatus/tahtmatus tegeleda loomade vastu suunatud kuritegudega ja loomapiinajatele määratud naeruväärsed karistused. Kõik see kokku on viinud olukorrani, kus aina enam inimesi ei usalda loomadega seotud küsimustes Eesti riiki ja nad pöörduvad abi saamiseks erinevate mittetulundusühingute poole.

2008. aastal andis oma allkirja loomade kaitsmisega tegeleva ametkonna ja selle valdkonna probleemide lahendamise poolt 51 013 inimest. Poliitikud jätsid selle tähelepanuta ja Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) hinnangul läheb olukord aasta-aastalt halvemaks.

ELL hinnangul on loomakaitse valdkonnas ametnike töö puudulikkus tingitud asjaolust, et VTA tegevusvaldkond on liiga lai ning ametnikke selle ala jaoks lihtsalt ei jätku. Ühest küljest tuleb tegeleda toiduohutusega ning kontrollida loomi ja nende pidamist toiduohutuse seisukohalt, samuti tegeleda põllumajandusloomade aretuse järelevalvega, loomataudide, sööda- ja toidukontrolliga, turukorralduse järelevalvega, alkoholiregistriga, kauplemise, impordi ja ekspordiga ning mahepõllumajanduse ja  veterinaarjärelevalvega. Pole siis imestada, et loomakaitse, kui riigi jaoks suhteliselt tähtsusetu valdkonna jaoks aega, ametnikke ja rahalisi vahendeid ei jätku.

„ELL on teinud  ministeeriumitele ettepaneku kolmanda sektori kaasamiseks järelevalvesse. Seda aga kuulda võetud ei ole, kuid asjakohase koolituse läbimisel oleks huvitatud osapoolte järelevalvesse kaasamine kordades odavam, kui ametnike juurde palkamine. Nii laheneks järelevalvega seotud probleemid ning tõuseks valdkonnaalane efektiivsus“, ütles ELL jurist Piret Tees ja lisas, et kuudi olemasolu kontrollimiseks või koeraketi pikkuse mõõtmiseks pole veterinaarset kõrgharidust omavat ametnikku vaja. Lisaks on umbes 70% väljakutsetest kodanike ülereageeringud ja praeguse ressursi raiskamise asemel oleks mõistlik kasutada kodanikuühiskonnas peituvat potentsiaali.

ELL roomajate ja metsloomade abistamise koordinaatori Kadri Võreli sõnul teevad liidu vabatahtlikud ja koostööpartnerid seda tööd igapäevaselt ja reageeritakse palju kiiremini ja efektiivsemalt. Lisaks võetakse loomade heaolu palju tõsisemalt. Ka üleeile Võrumaa Paidra külas end kanaaedikus vigastanud hiireviu toimetasime ravile meie, mitte Keskkonnaamet (KKA)

„Täna me abistame vigastud metsloomi ja –linde ametkondade teadmisel ja nad lausa edastavad meie numbreid ning meil on selle üle ainult hea meel. Paraku me teeme seda seadusevastaselt ja oleks viimane aeg vastavad parandused sisse viia. Seda mõtet toetas ka Eesti Looduse Fondi poolt viimasel metsloomade ravile pühendatud nõupidamisel KKI esindaja“

„Kodus peetavate eksootiliste loomade pidamine kogub kahjuks või õnneks populaarsust ja ka nende heaolu peab kontrollima VTA või KKI. Mida teab aga vastav ametnik leeguani, kõrberebase, kuningpüütoni või papagoi liigiomastest vajadusest? Kindlasti vähem, kui vastavale liigile pühendunud entusiast ja seega on vabatahtlikes loomasõprades peituva tarkuse kasutamata jätmine suur rumalus“, on ELL eksootiliste loomade projektijuht Keity Särg veendunud.

„Meie poole on pöördutud väga palju lemmikloomakauplustes müüdavate loomade pärast. Paraku nende kohta kehtivad seadused on väga leebed ja see ei lase neid õnnetuid hingi aidata.“

MTÜ „Nurru ometi“  juhi Kertu Jukkumi sõnul tegelevad nemad küll valdavalt kassidega, aga see ei tähenda seda, et teistest abivajavatest loomadest tuimalt mööda minnakse.

„Kahe kuu vältel toitsime ja jälgisime üht Järvamaal üksi elavat koera ning teavitasime sellest ka kohalikku veterinaarkeskust. Pärast etteteatatud kontrollkülastust mingeid erilisi puudusi ei leitud! Polnudki võimalik leida, sest meie ju hoolitsesime selle looma eest! Kas tõesti veterinaarametniku pooletunnine visiit on pädevam meie kahekuisest jälgimisest ja nüüd nad süüdistavad veel Sämmi-nimelise koera eest võitlevaid inimesi laimamises!“, on Jukkum nördinud.

„Meie järjekordne katse muuta Karistusseadustikku läks hiljuti Justiitsministeeriumi tahtmatuse tõttu taas vett vedama“, lausus ELL juhatuse esimees Heiki Valner  ja lisas, et vaatamata sellele jätkatakse pingutusi, et ka seadusandlikult saaks loomade kaitsmine tegelikult tagatud.

„Poliitikutele meeldib palju rääkida kodanikuühiskonnast ja inimeste rohujuuretasandil kaasamisest. Nüüd on käes aeg tühipaljas loba tegudeks teha, sest loomakaitse valdkonna parandamine lausa nõuab kolmanda sektori suuremat kaasamist ja mitmete seaduste kaasajastamist. Loomakaitse pole riiklik prioriteet ega saagi kunagi olema, aga vaatamata sellele tuleks võtta Euroopa ja maailma õigusruumist parim, et tagada loomadele-lindudele vähekenegi parem elu ka Maarjamaal!“