Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann leiab, et hügieeni otstarbel tasuta jagatavate õhukeste kilekottide maksustamine on keskkonnale heategu – kui inimene on teinud valiku õhukese kilekoti kasuks, siis tuleb selle eest ka maksta.

„Olen seda meelt, et inimesed peaksid hakkama poes puu- ja köögivilju õhukesse kilekotti ladudes mõtlema, kas selline pakend on ikka vajalik,“ sõnas Rüütelmann. „Näen, et Rimi otsus kehtestada puu- ja köögivilja lettide juures õhukestele kilekottidele 5sendine hind, on pannud inimesed liigse plasti teemal kaasa mõtlema. Loodan väga, et need, kes on pidanud tasuta õhukest kilekotti põhiõiguseks, mõtlevad ühel päeval siiski ümber.“

Rüütelmann rääkis, et kõige olulisem on see, et meie mõttemaailmas toimuks muutus. „Kui ainult tahame, on kõik võimalik. Samas – kui me ainult räägime ja tegusid ei järgne, siis midagi ei hakkagi muutuma. Samm edasi on ka see, kui 2-3 kilekoti asemel võtme ühe ja pakime sinna sisse nii õunad, pirnid kui ka teised ostud puuviljaletist.

„Väide, et ilma kilekotita puuvili saastub korvis, on põhjuse otsimine. Puuviljad läbivad pika teekonna enne, kui nad jõuavad kaupluste lettidele ja ostukorvid ei ole kindlasti selles ahelas kõige ohtlikum lüli.“

Tema sõnul ei ole hea variant ka biolagunevad kilekotid. „Enamik meil müügil olevaid n-ö biolagunevaid kilekotte ei lagune kompostimisaja jooksul korrektselt ära ning sõelutakse koos muude võõristega välja või hoopis lagunevad imepisikesteks tükkideks, mille sattumine loodusesse tähendab, et need tükid satuvad ka elusorganismidesse. 100% biolagunevad kilekotid on aga tehtud toiduainetest, mis omakorda võrdub toidu raiskamisega. Vajame ju taolist mugavustoodet ainult korraks, kuid selle tegemiseks kulunud ressurss on tohutu. Piltlikult öeldes on taolise koti näol tegemist enese petmisega.“

Igal aastal jõuab keskmiselt 8 miljonit tonni plasti maailma meredesse ja ookeanidesse, sealt omakorda meie igapäevasele toidulauale. Plasti on leitud näiteks nii joogivees kui lauasoolas. Kilekotijäänuste allaneelamise tõttu aga sureb igal aastal keskmiselt miljon looma ja lindu.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta