Süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevate idusektori ettevõtete käive kasvas mullu võrreldes aasta varasemaga ligi 20%, edestades idusektori üldist kasvu kaks korda. Suurimat kasvu näitas kaitsetööstus, kuid enim investeeringuid on kaasanud roheidud.

Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et süvatehnoloogia valdkonna kasvu panustab aina rohkem kaitsetööstuse areng.

“Täna  moodustavad kaitsetööstuse iduettevõtted 14% kõigist süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevatest iduettevõtetest. Uute ettevõtete loomist ja seniste kasvu on tagant tõuganud Eesti vajadus sõjalise kaitsevõimekuse järele,” kommenteeris Kõue. “Siiski ei saa unustada, et süvatehnoloogial põhinevat innovatsiooni ei saa luua ühe-kahe aastaga. See nõuab eelkõige tarku inimesi, kapitali, kogemusi ning ka ökosüsteemi ja riigi laiemat tuge,” lisas ta.

Startup Estonia andmetel tegutses Eesti idusektoris möödunud aasta lõpu seisuga 165  süvatehnoloogia ettevõtet, nendest 125 tegutseb Harjumaal ja 28 Tartumaal.

Süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevate idusektori ettevõtete käive oli mullu kokku 325 miljonit eurot, mida on 20% võrra enam kui aastal 2023. Suurima käibe tegi mullu tehisintellektil töötavate seire- ja õhutõrjesüsteemide arendaja DefSecIntel Solutions ning iduettevõtte käive oli 46 miljonit eurot, edestades senist liidrit Cleveroni, mille mullune käive oli 33,6 miljonit eurot. Esikolmikusse mahtus ka droonitootja Threod Systems käibega 32,6 miljonit eurot ning sellele järgnesid Starship Technologies käibega 25,2 miljonit eurot ja Comodule käibega 19,1 miljonit eurot.

Eesti süvatehnoloogia iduettevõtted võidutsesid tänavu ka Eesti Startup Auhindade jagamisel. Parimaks süvatehnoloogia iduettevõtteks nimetati tänavu müüonkiirgusel põhinevate radarite arendaja GScan. Kiireimaks käibekasvatajaks ning parimaks riistvara iduettevõtteks sai DefSecIntel Solutions. Parimaks kaitsetööstuse iduettevõtteks ning aasta uustulijaks sai aga õhutõrjesüsteemide ja rakettide arendamise ja tootmisega tegelev Frankenburg Technologies.

Defsecintel Solutions´i juht Jaanus Tamm tõi välja, et Eesti süvatehnoloogia sektoril on tohutu potentsiaal.

“Meie enda käibekasv ja tunnustus riistvara iduettevõttena näitavad, et ka väikeriik suudab olla innovatsiooni esirinnas. See peaks andma kindlustunnet ka teistele süvatehnoloogia ettevõtetele ja laiemale kogukonnale – kvaliteetsete ja kriitilisi vajadusi lahendavate toodete arendamine toob tulemusi,” ütles Tamm.

Tema sõnul on kaitsetööstusse investeerimise kliima viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud, eriti uue geopoliitilise reaalsuse valguses.

“Kui varem oli kaitsetehnoloogia pigem nišivaldkond, siis täna on see selgelt strateegiline prioriteet nii valitsuste kui ka investorite jaoks. Üldine investeerimiskliima on muutumas teadlikumaks ja pragmaatilisemaks – investorid otsivad lahendusi, mis mitte ainult ei paku innovatsiooni, vaid omavad ka reaalset mõju julgeolekule ja kaitsevõimekusele. Kaitses tuleb arvestada, et ühelt poolt on väga nõudlik klient, kes soovib toodet või lahendust testida ja näha reaalselt, teisalt ongi vaid üks klient ehk riik,” sõnas Jaanus Tamm.

Eesti süvatehnoloogia ettevõtted sõlmisid mullu 20 rahastamistehingut summas 206,2 miljonit eurot ning vähemalt miljoni suuruseid tehinguid oli 12. Seega kokku kaasasid süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevad idusektroti ettevõtted 63% kogu startup-sektori poolt kaasatud investeeringutest. Samas võrreldes aasta varasemaga on kaasatud investeeringute maht ligi 20% väiksem.

Kaasatud investeeringute osas on mullu domineerinud rohetehnoloogia ettevõtted.

“Nii Eesti kui ka rahvusvahelised investorid soovivad paigutada oma kapitali sellistesse valdkondadesse nagu puhas energia, linnade jätkusuutlikkus ning uudsed tervise ja toidulahendused,” tõi Kõue välja ning lisas, et süvatehnoloogia ettevõtete rahastus on Euroopas viimase kümnendi jooksul kümnekordistunud, peegeldades investorite üha suuremat usku innovaatiliste tehnoloogiate kasvupotentsiaali.

Suurimad investeeringud on kaasanud Starship Technologies (90 miljonit eurot), Stargate Hydrogen (42 miljonit eurot), Elcogen (30 miljonit eurot), Pactum (18,4 miljonit eurot), Äio (6,1 miljonit eurot), Miros (6 miljonit eurot) ja GScan (3 miljonit eurot).

Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas 2024. aasta lõpu seisuga Eesti süvatehnoloogia valdkonna idusektori ettevõtetes 2439 töötajat ehk 17% idusektori töötajatest. Töötajate arv on võrreldes aasta varasemaga jäänud samaks. Statistikaameti andmetel oli valdkonnas hõivatud inimeste keskmine brutopalk mullu 3480 eurot.

Suurim tööandja oli möödunud aasta lõpu seisuga töötajate arvu jõuliselt kasvatanud Milrem Robotics, kus aasta lõpu seisuga oli hõivatud 296 inimest. Järgnesid Starship Technologies (164 töötajat), Threod Systems (155 töötajat), Skeleton (116 töötajat) ja Cleveron (113 töötajat).  

Süvatehnoloogia ettevõtted on riigile tasunud kokku 112 miljonit eurot erinevaid makse, sh 58 miljonit eurot tööjõumakse, mida on 14% võrra rohkem kui aasta varem. Lisaks tasuti 54 miljonit eurot muid riiklikke makse, seda on 10% rohkem võrreldes 2023. aastaga.

Eesti idusektori statistika hõlmab nii iduettevõtteid selle klassikalises definitsioonis kui ka üle kümne aasta vanuseid ja müügitehinguni jõudnud Eestis tegutsevaid kiire kasvuga innovaatilisi tehnoloogia- ja kasvuettevõtteid. Startup Estonia juhib tähelepanu, et ülaltoodud Eesti idusektori ettevõtete käibe andmete puhul on tegemist käibemaksukohuslase esitatud käibedeklaratsioonide alusel Maksu- ja Tolliameti poolt kvartaalselt avaldatud andmetega ning need ei ole võrreldavad majandusaasta aruande andmetega.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta