Keskkonnaministeeriumi teatel tunnistasid ÜRO eksperdid Eesti kasvuhoonegaaside eelaruande nõuetele vastavaks.  

„Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne hinnati ÜRO ekspertkomisjoni poolt heaks, mis võimaldab meil 2008.-2012.aastal koos teiste Kyoto protokolliga liitunud riikidega kasvuhoonegaaside heitkogustega kaubelda,“ märkis Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromov. „Samuti saame hakata teostama ühisrakendusprojekte, mille näol on tegemist projektipõhise mehhanismiga kliimamuutuste leevendamiseks,“ lisas ta.

Kyoto protokoll on 1997.aastal vastu võetud rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.aasta tasemel. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002, see jõustus 16. veebruaril 2005.

Kasvuhooneefekt on eluks vajalik nähtus, kuid kasvuhoonegaaside liigse esinemise korral tekib kliima soojenemine. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, metaan, süsinikdioksiid, freoonid, lämmastikoksiidid ja troposfääri osoon. Olulisim nendest gaasidest on süsinikdioksiid, mille koguse suurenemist atmosfääris põhjustab fossiilkütuste põletamine.

Kasvuhoonegaasidega kauplemise ühisrakendusprojektil on reeglina kaks osapoolt - investeerijariik ja vastuvõtjariik. Investeerijariik korraldab projekti finantseerimist ja seiret ning omandab vastutasuks partnerilt õiguse teatud osale projekti teostamise tulemusena välditud kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on allpool Kyoto protokollis fikseeritud koguseid, seega on Eesti kasvuhoonegaaside kaubanduses potentsiaalne müüja ning omab võimalust investeerida energia tõhusamat kasutamist tagavatesse tehnoloogiatesse,  taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu laiendamisse jms.

Eesti on juba välja töötanud süsteemi ühisrakendusprojektide elluviimiseks ning lõpliku heakskiiduga projekte on hetkel 7, neist suurimad on Pakri, Esivere ja Virtsu II ning Viru-Nigula tuuleparkide arendused, Paide bioenergia, Tamsalu ja Kadrina soojavarustuse projektid. Need seitse ühisrakendusprojekti peaksid Eestil kuni 2012.aastani aitama vähendada kokku ligi 1,4 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Praegu töötab Eesti välja eeldusi Kyoto protokolli raames riikidevahelise heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamiseks. Heitkogustega kauplemine ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetava kvoodiga.

Eelmisel aastal esitas Keskkonnaministeerium Eesti riigi esindajana ÜRO ekspertidele kontrollimiseks aruande, kus olid ära näidatud nii kasvuhoonegaaside aastaste heitkoguste inventuuriandmeid ning kokkuarvestamise süsteemi kirjeldus, riigi lubatud koguste arvutamine kui ka vastava lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise registri kirjeldus. Lisaks eelpool kirjeldatule sisaldas Eesti aruanne ka metsanduse ning maakasutusega seotud küsimuste käsitlemist Kyoto protokolli raames.

Aruande pidid esitama kõik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli osalised, sest koos 2006. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri ülevaatamisega kontrolliti nende andmete täpsuse põhjal riikide valmisolekut Kyoto kohustuste perioodiks 2008-2012.

Kuigi enamus Kyoto protokolli liikmesriike on oma kohustustega edukalt toime tulnud, on mõnedel riikidel nagu Kreekal ja Kanadal veel aruande heakskiitmisega probleeme.  

Eesti eelaruanne ning muud asjakohased materjalid on kättesaadavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta