Eesti esitas eile oma seisukohad Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahel sõlmitava kalanduskokkuleppe kohta. Läbirääkimiste tulemusel soovib Eesti saada suuremaid kaugpüügivõimalusi.

„Meie huvid sealsetes kaugetes vetes on makrell ja krevett,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning selgitas, et soovitu saavutamine tagaks Eestile olulise kaugpüügilisa.

Euroopa Liidu ja Gröönimaa praegune  kalanduskokkulepe sõlmiti 2007. aastal ning saab läbi selle aasta lõpus. See puudutab kalavarusid Grööni vetes, mida Gröönimaa ise ära ei kasuta. Tänu ülejäägile saavad Euroopa Liidu riigid sealt turska, meriahvenat, süvalesta, krevetti, kalju-tömppeakala ning moivat püüda.

Eestil on erihuvid, et lepingusse lisataks uued varud nagu makrell ja väljapoole Gröönimaa majandusvööndit jääv Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) piirkonna krevett.

„Makrelli on Eesti eksperimentaalpüügina Grööni vetes püüdnud näiteks 2013. aastal. Tavapäraselt kasutame Grööni lepingu alusel krevetipüügivõimalusi Ida-Gröönimaal, kuid ajutiste ühisettevõtete kaudu püüame ka süvalesta,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Tuus lisas, et uute varude lisandumisel ning muu paindlikkuse lisamisel leppesse suureneksid märkimisväärselt Eesti kaugpüügilaevastiku šansid täiendavaid püügivõimalusi saada.

Partnerluslepingu eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Gröönimaa koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutust Gröönimaa vetes. Lisaks edendab see kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja teaduslikku koostööd, mille eesmärk on tagada, et kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused, sealhulgas Gröönimaa kalandussektori areng.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta