Loomade eestkoste organisatsioon Loomus saatis 25. oktoobril kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele oma tähelepanekud ja ettepanekud.

Me ei peaks vältima kliimakõnelustes loomatööstust! “Loomatööstusel on suur mõju elukeskkonnale ja see tuleb välja öelda ka kliimaseaduses,” täpsustas Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Kliimamuutustega kohanemine ning mõjudega tegelemine peab tähendama järjest enam üleminekut taimsele toitumisele ning ka muudele loomsetele toodetele väiksema mõjuga alternatiivide leidmist. Väljatöötamiskavatsuses jääb loomatööstus teenimatult varju,” lisas Eller. Erinevate andmete järgi põhjustab 14-18 % globaalsetest kasvuhoonegaasidest. IPCC AR6 toob välja, et täistaimne toidusüsteem võib aidata vähendada toidutööstuse kasvuhoonegaaside emissioone 70%. Taanis näiteks avaldati sel aastal tegevuskava toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks.

Hiljutine Estwatchi analüüs tõi välja, et Eestis on lausa 60% põllumaast kasutusel loomsete toiduainete tootmiseks. Ressursse raiskavasse loomse toidu tootmisse suunatud toetused tuleb j suunata loodust, keskkonda ja loomi säästva taimse valgu- ja energiarikaste toitude tootmisesse (nt oad, kikerherned). 

Intensiivfarmid ei ole kliimakindlad, sest need sõltuvad stabiilsest energiavarustusest, seda nii vee, valguse kui ka kütte/jahutuse/õhuvarustuse näol. Kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmanähtuste tagajärjel suureneb katkestuste arv, mis võivad kesta päevi kuni nädalaid. Selle tagajärjel kannatavad loomad, rikneb toodang ning kokkuvõttes jääb väga suure jalajäljega sektorist rahaline kasu saamata.

Zoonootilisi haiguseid nagu linnugripp, Ebola, Salmonella, e.Coli, SARS-CoV-2 on seostatud loomatööstusega. Täna hoiab mitmeid epideemiaid tagasi vaid intensiivne antibiootikumide ja vaktsiinide manustamine loomadele, kuid süvenevas kriisis on stabiilne ravimite tarneahel ohus ning probleemiks võib nii inimestele kui loomadele saada ka antibiootikumide resistentsus. Kõrgemate aastaringsete temperatuuride tõttu on võõrliikidel ning nendega kaasnevatel haigustekitajatel Eestis paremad elu- ja paljunemistingimused, mis omakorda toob kaasa suurenenud riski intensiivfarmides levivateks epideemiateks. Kliimaseadus peaks tulevikku vaadates arvesse võtma loomatööstuse ohtusid ning neid maandama.

Täna tarbib Eestis loomatööstus hinnanguliselt u. 60% puhtast tarbeveest, tootes märkimisväärse koguse heitgaasidest ning olles suuresti vastutav veekogude eutrofeerumises ning Läänemere toitainete ülekülluses. Samuti on suureks ohuks loomakasvatusest pinnasesse ja veekogudesse sattuvad antibiootikumid, kasvuhormoonid ning muud ravimid. Eesti (ja loomulikult ka teiste Läänemere riikide) üks olulisim ülesanne on pidurdada kiiremas korras Läänemerre sattuvate saaste- ja toitainete kogust, vähendada olulisel määral tööstuslikku kalapüüki ning lõpetada vesiviljelusfarmide planeerimine. Ükski neist tegevustest ei lähe tänases mahus kokku kliimaeesmärkide saavutamisega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta