Eesti mereteadlased löövad kaasa kolmes suvel käivituvas rahvusvahelises mikroplasti uurimisprojektis, millega loodetakse saada suuremat selgust mikroplasti allikatest, levikust ja mõjust merekeskkonnas.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on mereprügi ja plast meres täna küll suure tähelepanu all, ometi on paljud küsimused ikka veel vastuseta.

„Senini on selgusetu, kuidas toimub makroplasti lagunemine mikro- ja nanoosakesteks, kuhu see  meie meres liigub ning kuidas mikro- ja nanoplast mereelustikku mõjutab. Kuidas üldse mõõta mikroplasti sisaldust meres? Milline on mikro- või nanoplasti toksiline mõju mereelustikule ja mis plastiga meres tegelikult toimub,“ tõi Andresmaa välja mõned probleemkohad.

Sel suvel käivituvad rahvusvahelised uurimisprojektid asuvadki TTÜ Meresüsteemide instituudi ja TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste osalusel neile küsimustele vastuseid otsima. Arendatakse ka mikro- ja nanoplasti seire- ja analüüsimetoodikaid ning luuakse hindamismudeleid, mille abil saab olukorrast ja plasti mõjust merele selgema ülevaate. Nii saab edaspidi paremini prognoosida nn tulipunkte, kuhu mikroplast merekeskkonnas koondub. Ka uuringuid ja seiretegevusi saaks selle teadmise abil tõhusamalt korraldada.

Eelseisvad uuringud saavad teoks tänu JPI Oceansile, mis on valitsustevaheline algatus mereuuringute-alase rahvusvahelise koostöö tegemiseks. Andresmaa sõnul oleks Eestil üksinda sellisel tasemel mere mikroplasti uuringuid korraldada ülikeerukas ning tehniliselt ja rahaliselt ilmselt ka võimatu. Tänu JPI Oceansi korraldatavatele projektikonkurssidele pääsevad aga Eesti teadlased ligi rahvusvahelisele know-how-le ja osalevad olulise keskkonnaprobleemi lahenduste väljatöötamises.

Eestis mere mikroprügi uuringutes kõige pikemaajalisema kogemusega TTÜ Meresüsteemide instituudi juhtivteaduri Inga Lipsu sõnul tulebki selliste teemadega tegeleda teadlaste rahvusvahelises koostöös, et saadud tulemused oleksid ka omavahel võrreldavad. „Just nii saab kokku leppida efektiivsetes seiremeetodites. Samuti saab selgemaks, mis plastiga meres toimub - kuidas see edasi levib, degradeerub ja kuhu akumuleerub, arvestades merede ja ookeanide looduslikke eripärasid. Plastiosakeste levikumustritele ei ole me siiani Läänemeres veel tähelepanu pööranud. On tehtud küll oletusi, aga uuringuid seni läbi viidud pole,“ selgitas Lips.

Projektid kestavad 36 kuud, seega on lõpptulemusi oodata 2023. aasta kevadel. Eesti teadlaste osalemist nendes projektides toetavad Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur kogusummas 300 000 eurot.

Mikroplastiks peetakse merevees hõljuvaid plastiosakesi, mis on väiksemad kui 5 mm. Üle 90% kogu merest leitavast plastist ongi mikroosakestena ehk väiksemana kui 5 mm. Kõige enam leiab merest polüetüleeni, polüpropüleeni, polüvinüülkloriidi, polüuretaani ja polüetüleen tereftalaati. Plastiühendite ohtlikkus ei seisne mitte ainult osakeste endis, vaid ka selles, mis nende osakeste seest välja tuleb. Nimelt sisaldavad plastiühendid mitmeid teisi kemikaale nagu värvaineid, plastilisust suurendavad ühendeid, antioksüdante, tuleleeki summutavaid ühendeid jms, mis näiteks allaneelatuna mõjutavad vee-elustikku.

Lühiülevaade Eesti teadlaste osalusega JPI Oceans mikroplasti uuringukonkursis käivituvatest projektidest:

ANDROMEDA (Analysis techniques for quantifying nano- and microplastic particles and their degradation in the marine environment)
• Eestist osaleb TTÜ Meresüsteemide instituut, rahastab Keskkonnaministeerium (100’000 €).
• Projekti kogueelarve 2,619 mln €.
• Projekt tegeleb kulutõhusate nano- ja mikroplasti seiremeetodite ja analüüsimetoodikate arendamisega ning plasti lagunemisprotsesside uurimisega merekeskkonnas. Töötatakse välja mudel, mis võimaldab hinnata plasti lagunemist meres ja selle mõju mereelustikule.

HOTMIC (Horizontal and vertical oceanic distribution, transport, and impact of microplastics)
• Eestist osaleb TÜ Eesti Mereinstituut, rahastab Eesti Teadusagentuur (100’000 €).
• Projekti kogueelarve 2,327 mln €.
• Projektis uuritakse mikroplasti edasikandumist meres, plastiosakeste kattumist elustikuga, sellest tulenevat plastiosakeste kaalumuutust ja settimist või ka osakeste ärasöömist muu elustiku poolt. Lisaks uuritakse, kuidas mikro- ja nanoplast mereelustikule mõjub ning arendatakse nano- ja mikroplasti seire- ja analüüsimeetodeid.

RESPONSE (Toward a risk-based assessment of microplastic pollution in marine ecosystems)
• Eestist osaleb TTÜ Meresüsteemide instituut, rahastavad Keskkonnaministeerium (50’000 €) ja Eesti Teadusagentuur (50’000 €).
• Projekti kogueelarve 2,633 mln €.
• Ka selles projektis uuritakse mikro- ja nanoplasti mõju mereelustikule ehk mikroobidele, füto- ja zooplanktonile, põhjaloomadele, arendatakse seire- ja analüüsimeetodeid ning töötatakse välja sobivad analüüsikomplektid. Lisaks koostatakse mudel, mis võimaldab teatud hindamiskriteeriumite kaalumise abil hinnata mikroplasti mõju konkreetses piirkonnas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta