Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.

Teravilja tänavune kasvupind on 362 000 hektarit, mida on protsendi võrra vähem kui mullu. Talivilja kasvatatakse 207 000 ja suvivilja 155 000 hektaril. Taliteravilja kasvupind on juba mitmeid aastaid kasvutrendis ja on seekord tõusnud võrreldes mullusega veel 15%. Nii nagu varasemalt kasvatatakse taliteraviljadest kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra. Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul tuleb teravilja keskmiseks saagikuseks prognooside järgi 4200 kg, seejuures on taliteraviljade saagikus traditsiooniliselt suviviljade omast kõrgem – taliteraviljadel Eesti keskmisena 4800 kg ja suviteraviljadel 3400 kg hektarilt. „Saagikused on keskmisest väiksemad mahepõllumajanduslikul tootmisel ja neid vähendavad ka ikaldunud ning võimalikud koristamata jäävad pinnad,“ nentis Kirs.

Kaunvilja kasvatatakse 49 000 hektaril ja Eesti keskmiseks saagikuseks kasvupinnalt võib kujuneda 2400 kg hektari kohta. Nii teravilja kui ka kaunvilja pinnad olid 15. septembri seisuga suures osas koristatud. Rapsi ja rüpsi on erinevalt tera- ja kaunviljadest saadud kokku hektari kohta küll mullusest vähem, kuid kasvupind on suurenenud ja saak jääb seega prognoositavalt mullusega sarnasele tasemele.

Kartuli kasvupind oli 2022. aastal 3400 hektarit ja see on kümne aastaga vähenenud peaaegu kaks korda. Pinna hulgas on ka arvestuslik oma tarbeks tootmine kodumajapidamistes. Kartuli hektarisaagikuseks kasvupinna kohta on prognoosi kohaselt 20 tonni, saagikus varieerub oluliselt ja keskmist mõjutavad väikestel pindadel oma tarbeks kasvatajad. Üle poole kartulist oli 15. septembri seisuga koristamata ja seniste andmete alusel prognoositakse kogusaagiks 66 000 tonni. See oleks 7% vähem kui möödunud aastal.

Statistikaamet tänab põllumajandustootjaid saagiandmete esitamise eest, samuti eksperte Eesti Taimekasvatuse Instituudist, Eesti Talupidajate Keskliidust, maaeluministeeriumist ja suurematest kokkuostufirmadest, kellega koos otsitakse võimalust saagiprognooside metoodika uuendamiseks.

Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta