Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Muu hulgas pärsib andmete tõhusat jagamist erinevate osapoolte vahel selleks piisavalt turvaliste lahenduste puudumine.

„Me ei taha leppida liigse halduskoormuse tekitamisega Eesti ettevõtjatele, kelle andmete najal avaldame ühiskonna toimimiseks hädavajalikke näitajaid, seal hulgas näiteks sisemajanduse koguprodukti,“ kirjeldas projekti kaugemat eesmärki statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. 

Paabuski sõnul otsib projekt võimalusi, kuidas kehtivaid andmekaitsereegleid ja õiguslikku keskkonda arvestades era- ja avaliku sektori andmeid senisest enam ja turvalisemalt taaskasutada. Selleks hakkab statistikaamet katsetama privaatsust tagavaid tehnoloogiaid (inglise keeles privacy enhancing technologies ehk PET), mida on Euroopas küll palju uuritud, ent ükski riik pole neid riikliku statistika tegemisel veel kasutusse võtnud. PETid võimaldavad tundlikke, näiteks isikuandmeid erinevate osapoolte vahel jagada nii, et teine teise poole andmeid isikustatud kujul ei näegi. Sarnasel kujul töötab Paabuski sõnul ka meie e-valimiste süsteem, kus me küll teame, kelle poolt hääletati, aga me ei saa kokku viia, kes kellele hääle andis.

“PETe kasutades ei jõuagi tundlikud andmed statistikaametisse, kogu andmetöötlus toimub sedavõrd turvalisel viisil. See omakorda tähendab, et meil tekib võimalus töödelda turvaliselt palju suuremat hulka andmeid, kui see praegu võimalik on,”  selgitas Paabusk PETide eeliseid. 

Andmete konfidentsiaalsus peab olema tagatud 

Paabuski sõnul looks eri sektorite andmete sidumine ja juba olemasolevate andmete tõhusam taaskasutamine täiesti uusi võimalusi ühiskonna uurimiseks.

“Meil on lootust, et uued tehnoloogiad aitavad meil andmeid paremini taaskasutada, sealjuures konfidentsiaalsusnõuet riivamata. Inimesed võiksid samal ajal saada kindlustunde, et avalik sektor tõepoolest kasutab nende andmeid rohkem ja saab seega nende huvisid poliitikate ja teenuste kujundamisel palju paremini arvesse võtta, maksude kehtestamisest bussipeatuste loomiseni välja,” kirjeldas Paabusk. 

"Praegu jääb liiga suur osa statistikaameti kogutud andmete potentsiaalist erinevate, ennekõike andmekaitsega seotud piirangute tõttu kasutamata. Aga me tahame, et andmed töötaksid meie jaoks ja aitaksid luua paremaid teenuseid,” rääkis Paabusk. Seni on andmete täieliku potentsiaali kasutamine tema sõnul takerdunud piisavalt turvaliste lahenduste puudumisse. “Me tahame täielikult tagada andmete konfidentsiaalsuse ja selles ei saa me allahindlust teha,” selgitas Paabusk. 

Uued andmed aitavad luua parema transpordisüsteemi 

Projekti ühes etapis katsetab statistikaamet koostöös transpordiametiga privaatsuskaitse tehnoloogia abil mobiilsus- ja rahvastikuandmete sidumist. „Pilootprojektis loodame täpsemate andmete toel senisest palju põhjalikumalt analüüsida inimeste liikumistrende ning erinevate elanikkonnagruppide vajadusi, et teha paremini informeeritud otsuseid nii taristuinvesteeringute kui ka teehoiu kavandamisel. See tagab, et meie liikuvussüsteem vastab paremini inimeste vajadustele,“ kirjeldas transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Johann Peetre. 

„Peamine eesmärk on, et meie transpordisüsteem oleks kestlikum ja vastaks paremini kasutajate vajadustele ning riiklikele eesmärkidele. Nii saame uue taristu arendamisel arvestada rohkem inimeste liikuvusharjumustega, et kavandada loogiliselt kulgevad rattateed, rajada mugavamad võimalused ja kombineerida erinevaid transpordiliike,“ rääkis ta. Peetre sõnul on erinevatel elanikkonna gruppidel, näiteks väikeste laste vanematel, tudengitel ja pensionäridel, ka väga erinevad liikumismustrid ja vajadused, mida praegune transpordikorraldus olemasolevate andmete abil tuvastada ei suuda. „Uute andmete omavaheline sidumine on hädavajalik, et saaksime kõigi vajadustega arvestada,“ rõhutas Peetre.  

Privaatsuskaitse tehnoloogiad loovad eelduse innovatsiooniks 

Projekti viimases etapis uurib statistikaamet, kuivõrd saaks privaatsuskaitse tehnoloogiaid kasutada ka teistes valdkondades. Paabuski sõnul on Eestil võimalus saada teerajajaks andmete innovaatilises ja turvalises taaskasutamises. Kui see õnnestub, vähendaksime nii era- kui ka avaliku sektori koormust andmete kogumisel ja jagamisel. Samal ajal looksime võimaluse pakkuda uute andmeallikate kaudu kvaliteetsemaid teenuseid kogu ühiskonnale.

„Kui andmete privaatsust tagav turvaline jagamine on võimalik ka laiemalt, loob see eelduse innovatsiooniks nii avalikus- kui ka erasektoris ja miks mitte ka järgmiste Boltide ja Wise’ide sünniks,“ võttis Paabusk kokku.  

Projekti maksumus on 1,1 miljonit eurot ja kestus 24 kuud. Statistikaameti partnerid on transpordiamet, justiits- ja digiministeerium ning andmekaitse inspektsioon.  

Loe täpsemalt projekti veebilehelt. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta