Mitmed viimastel aastatel paranenud keskkonnanäitajad liiguvad statistikaameti andmetel taas halvemuse suunas, seal hulgas on tõusnud kasvuhoonegaaside heide, põhjaveevõtt ja jäätmete teke. Samal ajal on paranenud näitajad looduskaitses: näiteks on suurenenud rangelt kaitstavate metsade pindala. Oodatud muutust pole aga toimunud olmejäätmete ringlussevõtus.

Eesti elu edu hindav mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva. Tõetamm mõõdab keskkonna eesmärkide poole liikumist Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammi alusel. Tõetamme punased lehed annavad teada probleemist, kollased lehed peegeldavad olukorda, mil olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole ning rohelised lehed näitavad olukorra paranemist.

Mitmed Tõetamme lehed on punased

Eesti säästva arengu riikliku strateegia põhjal on üheks üldiseks eesmärgiks ökoloogilise tasakaalu säilitamine.  Statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Orase sõnul peegeldab, kas ja kuidas me ökoloogilise tasakaalu hoidmisega hakkama saame, mitmekesine kogum näitajatest: näiteks olmejäätmete ringlussevõtt, kasvuhoonegaaside netoheitkogus, rangelt kaitstavate metsamaade pindala jne.

„Tõetamm toob välja viimase aasta suundumuse. Viimaste ehk 2022. aasta andmete põhjal näeme  negatiivseid trende kasvuhoonegaaside valdkonnas, lisaks on olulised pikemad arengud ning ka see, milline on selle valdkonna hetkeseis,” tõstis Oras esile. Kasvuhoonegaaside netoheide, mis 2019. ja 2020. aastal oli languskursil, on taas suurenemas. 2021. aastal oli kasvuhoonegaaside netoheide 13,4 miljonit CO2 ekvivalenttonni, 2022. aastal juba 14,3 miljonit ekvivalenttonni. „2035. aastaks seatud eesmärk – 8 miljonit CO2 ekvivalenttonni – paistab veel väga kaugel. Veel enam: oleme sellest sihist praegu hoopis kaugenemas,” märkis Oras.

Kasvanud on jäätmete teke ja ressursikasutus

Tõetamm märgib punasega ka jäätmete tekke ja ressursikasutuse näitajaid. Kuivõrd pöörab Eesti tähelepanu keskkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamisele, väljendab Orase sõnul ka see, kui palju tekib jäätmeid ja kuidas neid käideldakse. Ehkki ohtlikke jäätmeid tekkis 2022. aastal vähem kui eelmisel perioodil, on jäätmete teke üldiselt viimastel võrdlusandmetel kasvanud: 19,4 miljonit tonnilt 2021. aastal 22,9 miljonit tonnile 2022. aastal.

„Jäätmete tekke kasv viitab ka ressursside raiskamisele. Ressursitootlikkuse näitaja, mida väljendatakse loodud lisandväärtusega tarbitud materjali kohta, on punases tsoonis,“ selgitas Oras ”Kasutasime rohkem ressursse, aga tootsime oma ressurssidega  vähem  lisandväärtust kui eelmisel perioodil: kui 2020. aastal oli lisandväärtus kilo tarbitud materjali kohta 0,74 eurot, siis 2021. aastal 0,74 eurot,” selgitas Oras.

Tõetamm markeerib punasega veel ühe jäätmevaldkonna murettekitava suundumuse: olmejäätmete ringlussevõtt püsib juba 10 aastat samal tasemel. Eesti olmejäätmete ringlussevõtu määr oli 2022. aastal 33% ning samal tasemel oli see ka 2014. aastal. Euroopa liidu jäätmedirektiivi järgi tuleb juba 2025. aasta alguseks võtta ringlusse vähemalt 55% tekkivatest olmejäätmetest ning 2035. aastaks peab see olema suurenenud 65%-ni. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ringlussevõtuna ei arvestata. “Eestil on ringmajanduse parandamiseks ja keskkonna hoidmiseks veel palju teha,” rõhutas Oras.

Tõetammelt paistab negatiivse suundumusena silma ka aasta jooksul kaevandatud põlevkivi mahtude kasv 9,2 miljonilt tonnilt (2021) 10,7 miljonile tonnile (2022). Ka aasta jooksul ammutatud põhjavee hulk näitab trendi suurenemise suunas: viimase kahe võrdlusaasta jooksul kasvas põhjaveevõtt 3,7 miljoni kuupmeetri võrra (232,8 miljonilt kuupmeetrilt 2021. aastal 236,5 miljonini 2022. aastal).

„Tõetamm märgib trendi punaseks, kuna põhjavesi on meie peamine joogivee ressurss ja selle jätkusuutlik majandamine äärmiselt oluline,“ selgitas Oras.

Rangelt kaitstavate metsade pindala on suurenenud

„Tõetammelt paistab tuleviku suhtes ka rohelisi ehk lootusrikkamaid toone,“ tõi Oras positiivse trendina esile rangelt kaitstavate metsade pindala jätkuva suurenemise. Rangelt kaitstavate metsade osakaal on nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis kasvanud. 2014. aastaga võrreldes on rangelt kaitstava metsamaa osakaal tõusnud 7% protsendipunkti võrra ning praegu on sellist metsa 18,4%.

„Rangelt kaitstava metsamaa protsent näitab, kui palju on sellist metsa kogu metsamaa hulgas,“ selgitas Oras. Range kaitse alla kuuluvad sealjuures loodusreservaadid, looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi.  “85% rangelt kaitstavast metsast on riigimetsamaal. Eesti on võtnud sihi bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning rangelt kaitstavate metsade pindala suurendamine aitab kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku,” selgitas Oras metsade kaitse alla võtmise eesmärki.

Tõetamme rohelisi lehti uurides jääb silma, et veidi on paranenud pinnavee seisundi näitaja – vähemalt heas koondseisus olevate pinnaveekogumite osatähtsus on võrreldes 2022. aastaga tõusnud 51%-lt 52le %-le. Tõusnud on ka reovee puhastamise tõhusus: kõrgemate nõuete järgi  puhastatakse heitvett viimaste võrdlusandmete alusel rohkem (ligikaudu 105 miljonit kuupmeetrit aastas varasema 90,8 miljoni kuupmeetri asemel).

Tõetammelt nähtub rohelisena ka asjaolu, et keskkonnameetmete, näiteks keskkonnamaksude osakaal kogu maksutulus on veidi suurenenud (6,9% 2021.aastal  ja 7,0% 2022. aastal). “Oleme viimaste võrdlusandmete alusel taas suunal, et maksustada keskkonnakasutust enam kui muid majanduse sisendfaktoreid (näiteks tööjõudu). Keskkonnakasutuse kõrgem maksustamine annab tootjatele ja tarbijatele hinnasignaale,  et tuleb minna üle jätkusuutlikumale ühiskonnamudelile,” selgitas Oras näitaja tagamaid.

Veidi üle poole

Kas klaas on pooltühi või pooltäis ning kas veidi üle poole on piisav? Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mis kaitseb haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku, tagades nende pikaajalise säilimise. Praegu on 57% Euroopa Liidu tähtsusega ohustatud Eesti elupaigatüüpidest soodsas looduskaitselises seisundis. “Trend on olnud positiivne: eelmisel seireperioodil (2018. aasta andmed) oli see näitaja 52% ja üle-eelmisel perioodil 42%. Siiski ei saa unustada, et ülejäänud Euroopa Liidu tähtsusega elupaigatüübid on kas ebapiisavas (37%) või halvas seisundis (6%)”. Seiratavate elupaigatüüpide hulka kuuluvad näiteks lubjakivipaljanditega niidud ja alvarid, mis on tuntud oma liigirikkuse poolest, looduslikud rannaniidud, mis on olulised paljudele linnuliikidele ja taimedele ning mitmed sooökosüsteemid, mis on tähtsad nii elurikkuse kui ka süsiniku sidumise seisukohalt. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 ruutkilomeetrit.

Tutvu Tõetammega rakenduse veebilehel

Uuri pikemaajalisi trende statistika juhtimislaual

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta