Eilne Äripäev avaldas uudise Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatavast 315 miljardi euro suurusest investeeringute plaanist. Eesti, Läti ja Leedu esitatud projektidest on kõige rahamahukamad energeetikaprojektid.

Selle erinevusega, et kui Leedu ja Läti prioriteet on vananenud elamukompleksi renoveerimine ja soojustamine vastavalt 7,2 miljardi eurose ja 2,1 miljardi eurose rahasüstiga, siis Eestist küsib kõige rohkem raha – 5 miljardit eurot - põlevkivisektor. Eesti riik ei näe vajadust tõsta inimeste elukvaliteeti läbi elamute energiasäästu.

Kurioosseks teeb valitsuse poolt deklareeritud valiku see, et Junckeri kava üks peaeesmärkidest on edendada taastuvenergiat ja energiasäästu EL-s, ent Eesti riik ei esitanud ühtegi taastuvenergia ega energiasäästu projekti. 

Kummastust tekitavaid asjaolusid on teisigi. Komisjoni paketi üheks eesmärgiks on turutõrgete õgvendamine. Õlitootmise turutõrkeks on riik märkinud EL nõudliku energia- ja kliimapoliitika, mis ei soosi saastavat energiatootmist läbi oma regulatsioonide, täpsemalt kütustekvaliteedi direktiivi. Teiseks tõrkeks on märgitud kõrge naftahind. Nimelt on projektid tasuvad alates 80 USD barrelist, nafta hind aga on tänaseks kukkunud alla 60 USD barrelit.

Äripäevale antud kommentaaris ütles riigikantselei strateegiabüroo nõunik Henry Kattago: “Meie põhimõte oli, et tahame pildis hoida oma riiklikke prioriteete”. Strateegiabüroo jälgib muuhulgas koalitsioonierakondade valitsusleppe prioriteetide täitmist, mis energeetikavaldkonnas sätestab järgmist: „pooldame elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale, seades pikaajaliseks eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale“  ja „tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, rajamisel ja renoveerimisel.“  Õlitootmise eelistamist valitsusleppest ei leia. Strateegiabüroo ülesandeks on ka riigi säästva arengu tegevuste koordineerimine.

Õlitootmise eelisarendamise kohta ei ütle midagi ka energiamajanduse pikajaalised kavad. Kehtivast kavas seda ei leia. Ettevalmistatav energiamajanduse kava deklareerib õli- ja elektritootmise edendamisel turupõhisust,  hoonete energiasäästu osas aga vajadust tugeva riigipoolse sekkumise järele. Hoonete energiasäästule, mis inimeste elujärge parandaksid, tuleks suunata  uue kava kohaselt järgmise 20 aasta jooksul 5,7 miljardit eurot, kusjuures kava välja töötanud Arengufond on turutõrke ulatuseks määratlenud ligi 2 miljardit eurot.

Riigi kavast jääb segaseks see, et kuidas ikkagi kavandatakse naftahinnast tuleneva turutõrke ületamist põlevkiviõlitööstusele, seda olukorras kus soositud lähenemiseks on investeeringute turupõhisus? Samuti on küsimuseks, kuidas tekivad riigi valdkondlikud poliitikaprioriteedid ja kes neid kehtestavad? Millise arutluskäigu ajel otsustati eelisarendada õlitööstust, seda olukorras, kus metsas puit mädaneb ja Eesti majanduse üks alustalasid puidusektor on tõsises madalseisus? 

Musta energeetika ülimuslikkust Eestis deklareeritakse ajal, mil kogu maailm ootab hinge kinni pidades tulemusi järjekordselt ÜRO kliimakohtumiselt ja päeval mil supervõim USA soovitab kogu maailmal pöörata selg kivisöe (sealhulgas põlevkivi) ja õlitööstuse arendamisele. Maailmas ulatuslikku vastukaja leidnud riigisekretär John Kerry kõne soovitas vaadata otsa musta energeetika tegelikele kuludele, mis väljenduvad miljonites saastesurmades ja keskkonna hävinemises ning mis teeb musta energeetika kallimaks taastuvatest allikatest.