Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.

Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ütles, et Eesti veesektor on väga killustunud ning teenuse kvaliteet ja hind sõltuvad täna elukohast rohkem, kui õiglane oleks.

„Eestis tegutseb ligi 130 teenusepakkujat ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad erinevad piirkonniti mitmekordselt, olenevalt sellest, kas elatakse suurlinnas või ollakse väikese ja hajaasustust teenindava vee-ettevõtte klient,“ selgitas Kroon.

Tõsisem probleem seisneb tema sõnul aga selles, et kui midagi ei muutu, võib mitmes piirkonnas olla juba lähema viie aasta jooksul vajalik kuni viiekordne hinnatõus, et teenuse osutamine üldse jätkuda saaks. Ühtlasi mõjutavad veehinna erinevused negatiivselt ka ettevõtluse ja tootmise arengut piirkondades, kus teenuse hind on kõrge.

Karin Krooni sõnul vajab sektor aastani 2035 hinnanguliselt 2 miljardit eurot investeeringuid, mis peavad tulema peamiselt veetariifidest, kuna Euroopa Liidu vastavasisulisi toetusi enam lisandumas ei ole, samas kõik vee-ettevõtted olemasolevatest vahenditest toime ei tule.

„Tuleb silmas pidada, et joogivee kättesaadavus on elutähtis teenus, mille tagamine on põhiseadusest tulenevalt riigi kohustus. Me ei saa lubada kvaliteedi langust ega seda, et hinna tõttu oleks joogivesi osale elanikkonnast kättesaamatu.“

Sealjuures tuleb silmas pidada, et ÜVVK teenus on kapitalimahukas teenus, mille investeeringud ei ole mitte ühekordne sisend, vaid taristut on vaja pidevalt hooldada ja uuendada ka edaspidi.

„Kui torustike ja mahutite puhul võib eeldada pikemat eluiga ca 40-50 aastat, siis tehnoloogiliste seadme puhul tekib asendamise vajadus pigem iga 10-15 aasta järel ja kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste puhul on jutt pigem 5-aastasest elueast,“ selgitas Kroon.

Lahenduse leidmiseks viidi Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetusprogrammi (SG Reform) toel läbi ligi kaks aastat väldanud põhjalik analüüs, kasutades Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi (TSI) vahendeid. Töös osalesid nii Eesti kui rahvusvahelised eksperdid. Uuringu tulemusel koostati andmestik ja multifunktsionaalne analüüsimudel ning pakuti välja praktilised lahendused ning suunised teekaardi koostamiseks ja sealt edasi veereformi läbiviimiseks.

TSI direktori Judit Rozsa sõnul näitab antud projekt koos juba tehtud ja kavandatud sammudega, kuidas tõhus koostöö riiklike asutuste ja ELi tehnilise toe süsteemi vahel võib tuua inimestele ja keskkonnale reaalseid, pikaajalisi hüvesid.

„Meil on hea meel, et saime toetada seda ambitsioonikat reformi, mis muudab Eesti veeteenused jätkusuutlikumaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks, kooskõlas hiljuti vastu võetud ELi veekindluse strateegiaga,“ märkis Rozsa.

Analüüsi ühe keskse järeldusena leiti, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse igakuine kulu keskmise tarbimise juures ei tohiks tulevikus ületada 2% madalaima sissetulekuga maakonna elaniku netosissetulekust – selle määratluse alusel kujunev piirhind oleks tänaste sissetulekute juures ca 7,5 €/m3, sh KM.

„See piir kaitseb haavatavamaid piirkondi ja tarbijaid ning annab samas suuna, millal mingi piirkonna eraldiseisva opereerimise kulu on ebamõistlikult suur või, teisisõnu, operaator liiga väike ja jätkusuutmatu,“ selgitas tehnilise toe projekti sisuline konsultant Helen Barndõk Keskkonnalahendused OÜ-st. „Andmestiku analüüsil leidsime, et praeguse 130 operaatori asemel oleks optimaalne lahendus Eestis kuni neli tugevat regionaalset vee-ettevõtet. Kuid tänastes oludes oleks realistlik eesmärk vähendada vee-ettevõtete arvu 2035. aastaks maksimaalselt 20-ni.“

Järgnevatest sammudest rääkides ütles veeteenuse reformi projektijuht Vahur Tarkmees Keskkonnainvesteeringute Keskusest, et reformi viiakse ellu etappide kaupa.

„Esmalt loome seadusraamistiku, seejärel viime muudatused ellu koostöös omavalitsuste ja vee-ettevõtetega ning lõpuks hindame tulemusi ja süsteemi vastupidavust. Kogu protsessi juhib Kliimaministeerium koostöös Konkurentsiameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Vajalikud seadusemuudatused tuleb vastu võtta hiljemalt 2026. aasta lõpuks ning kõik peamised tegevussuunised peavad olema ellu viidud aastaks 2035,“ selgitas Tarkmees.

Veereform on kinnitatud ka valitsuse 2025–2027 koalitsioonileppesse. Eesmärk on tagada teenuse jätkusuutlikkus, kriisikindlus ja hinnastabiilsus, olenemata elukohast.

Reformi edukas elluviimine eeldab senisest tihedamat koostööd omavalitsuste, vee-ettevõtete ja riigi vahel. Juba ettevalmistava projekti käivitamiseks kutsuti kokku juhtrühm, kuhu kuulusid esindajad Kliimaministeeriumist, Konkurentsiametist, Sotsiaalministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Keskkonnainvesteeringute Keskusest, Terviseametist, Eesti Vee-ettevõtete Liidust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsist ning Eesti Omanike Keskliidust, kes kõik andsid projekti oma panuse.

Teekaart on leitav siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta