Euroopa riikides on suurenenud mure „igaveste kemikaalide“ ehk PFASi reostuse pärast, kuid puuduvad põhjalikud ja piisavad seireandmed. Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaade näitab, et enamik seiratud jõed, rannikuveed ning suur osa Euroopa järvedest on reostunud vähemalt ühega paljudest äärmiselt püsivatest keemilistest ühenditest, mida peetakse inimestele ja loodusele kahjulikuks.

PFASid on tuntud nimega „igavesed kemikaalid“, kuna keskkonda sattudes püsivad need ained aastatuhandeid ja inimese organismi kogunedes põhjustavad erinevaid terviseprobleeme nagu maksakahjustused, kilpnäärmehaigus, rasvumine, viljakuse langus või vähktõbi.

EEA (European Environment Agency)  ülevaade „PFASi reostus Euroopa vetes“ annab esimese ülevaate „igaveste kemikaalide“ probleemist Euroopa jõgedes, järvedes ja rannikuvetes. PFAS-saaste vees võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.

PFOS on üks ligikaudu 10 000 ühendist PFASide rühmas. Umbes 1 300 Euroopa seirekoha ületas 2022. aasta andmete põhjal PFOSi keskkonnakvaliteedi standardit.

EEA (European Environment Agency)  ülevaates märgitakse, et andmete ebakindluse ja lünklikkuse tõttu on endiselt raske teha järeldusi probleemi ulatuse kohta Euroopas. Senised andmed toovad siiski esile probleemi, mis on seotud mürgivaba keskkonna nullsaaste eesmärgi saavutamisega ja vee raamdirektiivi kohase hea keemilise seisundi saavutamisega.

Selleks, et paremini mõista PFAS-saaste probleemi ulatust Euroopas, on vaja tundlikumaid analüüsimeetodeid ning ainete valiku ja geograafilise katvuse laiendamist, seisab EEA (European Environment Agency) ülevaates.

EEA (European Environment Agency) ülevaates välja toodud uued andmed toetavad praegust ettepanekut, millega muudetakse vee raamdirektiivi, et laiendada prioriteetsete ainete loetelu (st lisada sinna rohkem PFASe) ning vajadust vaadata läbi joogiveedirektiivis sätestatud PFASide piirnormid. Senised andmed toetavad ka Euroopa veekindluse strateegiat, mis on eeldatavasti uue Euroopa Komisjoni prioriteetne algatus.

ELi praegune poliitiline eesmärk on vee raamdirektiivi kohaselt saavutada Euroopa veekogude hea keemiline seisund aastaks 2027. Vastavalt EEA (European Environment Agency) hiljutisele hinnangule „Euroopa vete seisund“ saavutas ajavahemikul 2015–2021 vaid 29% Euroopa veekogudest hea keemilise seisundi. ELi eesmärk on vähendada õhu-, vee- ja pinnasereostust 2050. aastaks tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta