26. novembril tähistati Eestis kodanikupäeva ning juba 15. korda valiti sel puhul välja aasta kodanik. Tänavu oli aasta kodaniku konkursi moto „Kujundame tulevikku“, mis sai inspiratsiooni laste ja noorte kultuuriaastast. Auväärse tiitli pälvis seekord sotsiaalne ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist Rasmus Rask. Rask on üks SA Kiusamisvaba Kool eestvedajatest ning tänavu sügisel eraalgatusena alustanud kolmkeelse keelekümblusprogrammiga põhikooli Avatud Kool asutaja. Samuti tegeleb ta noorte alkoholismiennetusega.

  • arvamus
  • 28. november 2017
  • https://pixabay.com/photos/daisies-heart-flowers-white-flowers-712892/

Palju õnne veelkord väärika tunnustuse puhul! Kui ootamatu või oodatud see tiitel siis ikkagi oli?

Noh, olin oma 2017. aasta eesmärke seades selle tiitliga arvestanud, nii et ei olnud siin miskit ootamatust – vastavalt plaanile! Aga tõsiselt rääkides – muidugi oli see ootamatu ning väga tore üllatus! Aitäh! See on suur au!

Huvitav, et just selle aasta kevadel otsustasin, et tõmban end veidi avalikust elust tagasi ja keskendun kooli käivitamisele ning oma ettevõtte La Muu arendamisele, aga eks ta ole – elu on täis üllatusi! Kuna selle tiitliga kaasneb võimalus rääkida avalikkuses minule olulistel teemadel, siis haaran sellest loomulikult kinni.

On palju kaasamõtlejaid ja märkajaid, kuid tegudeni jõuavad pigem vähesed. Kuidas sinuga on, kust on pärit tõukejõud probleemide lahendamisel ohjad haarata?

Mida vanemaks saan, seda enam arvan, et minu teod tõukuvad turvatundest, mille sain lapsepõlvest. Kuigi kasvasin üles „nõukaajal“, tajun, et mul oli helge lapsepõlv – ema ja isa suutsid luua turvalise ja toetava arengukeskkonna, kus lastel ei olnud kunagi millestki puudu ning kus tundsin, et olen kaitstud ja armastatud. Nii olen alati tundnud, et isegi kui midagi läheb viltu, saan toetuda oma perekonnale.

Ma arvan, et see sama kindlustunne on andnud mulle enesekindluse võtta ette ja riskida; ning õnnestumised on andnud usku, et idealismiga võib päris palju ära teha.

Sinu tegevus hõlmab just meie noori ja järelkasvu puudutavaid probleeme, tulevikuvaateid. Kuidas sulle tundub, kui mõjukas on olnud SA Kiusamisvaba Kooli tegevus, noorte alkoholismi ennetamine?

Kiusamisvaba Kooli programmi KiVa rakendab praegu 47 kooli esimeses ja teises kooliastmes. Programmi mõju näitavad uuringud: nendes koolides on kiusamisohvrite protsent aasta-aastalt langenud, samas kui see näitaja Eesti koolides keskmiselt on püsinud endisel tasemel.

Usun, et KiVa töötab seetõttu, et nõuab koolilt süsteemset tegutsemist kiusamisjuhtumite lahendamisel, kiusamist ennetavate käitumisoskuste õpetamist ning nii õpilaste, õpetajate kui ka kodu kaasamist. KiVa võiks jõuda kõikidesse Eesti koolidesse.

Eesti alkoholikultuuris on toimunud viimastel aastatel teatud norminihe. Üha enam on inimesi, kes teadvustavad oma alkoholitarbimist ning selle mõju nii enda tervisele kui ka oma perele, lähedastele ning on sellel teemal valmis avalikult või oma lähiringis rääkima. Lisaks aktiivsele avalikule diskursusele alkoholikultuuri kujundamisel on sama tähtis, et riik näitaks oma poliitikatega, et rahva tervis on ülimuslik (põhiseaduslik) hüve, millega peavad arvestama alkoholimajanduse ettevõtjad. Selles mõttes toetan viimaste valitsuste tehtud ja kavandatavaid samme alkoholi tarbimisega seotud regulatsioonide tugevdamisel.

Me näeme, et kogukonnas on suhtumise muutus ja karmim poliitika toonud juba ka esimesi tulemusi – noorte alkoholi tarbimise alustamise iga on tasapisi hakanud tõusma, alkoholi tarbimise absoluutnumbrid on langustrendis ning alkoholist põhjustatud tervisekahjud) on vähenemas. Usun, et oleme õigel teel.

Sügisel alustas sinu eestvedamisel ka uus keelekümbluspõhikool Avatud Kool, kus õpitakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Millist mõju sa sellest ootad?

21. sajandi kooli esimene ja olulisim ülesanne on õpetada inimene õppima, et tekiksid õpioskused, võime pingutada ning oma mõtlemist ning käitumist analüüsida. See kokku loob võimekuse elukestvalt uusi teadmisi ja oskusi omandada. Seda ei oota ma mitte ainult Avatud Kooli lõpetajatelt, vaid kõikidelt Eesti kooliõpilastelt.

Nii Avatud Koolis kui ka üldisemalt pean nii-öelda uue õpikäsituse võtmeküsimuseks õpetajate võimekuse kasvu.  Kuidas toetada õpetajaid uute teadmiste ja oskuste omandamisel, seda jooksvalt, kooliaasta vältel ning selliselt, et omandatut oleks võimalik klassiruumis juurutada ja kinnistada. Õpilase toetamine algab õpetaja toetamisest.

Millised ühiskonna valupunktid sul veel südamel on, kus sooviksid veel panustada ja kaasa aidata?

Tajun, et kooli loomisega olen endale suure tüki pusimiseks võtnud. Oma enda ettevõte La Muu juhtimise kõrval heameelega keskendukski Avatud Kooli käivitamisele. Aga kui mul oleks üks soov, mille kuldkalake täidab, siis, sooviksin, et meil eestlastel, selle riigi enamusena, oleks julgust olla suuremeelne ning kohelda meie riigi vähemusi väärikalt ja lugupidavalt. Nii nagu me soovime, et väikest Eestit kohtleksid suured riigid. Eestile ei ole antud võimalust olla suur jõult, aga meil on õigus olla suur vaimult, hingelt ja südamelt.