Eestimaa Rohelised: tuumajaama asemel on mõistlik panustada energiakokkuhoidu

Vastates Riigikogu liikmete küsimusele - kuidas teie keskkonnaministrina hindate kavatsust paigutada tuumajaam avalikkuse seljataga tundlikule ja väärtuslikule looduskeskkonna alale ning põlisesse inimasustuse piirkonda - märkis keskkonnaminister Tammkivi täitsa õigesti, et avalikkuse selja taga ei saa tuumajaama ehitada. Kuid see, mis täna Eesti tuumajaama ümber toimub, ei ole muud kui teatud tüüpi malemäng ja tuumjaama müügikampaania. Malemängus on võimalik aga küll kõigi nähes ja avalikult teisele poolele matt teha.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Marek Strandbergi arvates on Suur-Pakri müük Eesti Energiale selleks, et saaks uurida, kas sellele saarele on võimalik tuumajaama ehitada, nagu ülikonnariide ostmine väites, et ei teagi, mis sellega peale hakata, äkki ei teegi ülikonda.

„Nii juba tehtud sammud kui ka ministri väljaütlemised Riigikogus arupärimistele vastates on selge märk juba tehtud poliitilisest otsusest, mida sihikindlat ellu viiakse,“ tõdes Strandberg ja lisas, et tuumajama vajadus pole ühiskonna jaoks selge. „Elektrimajanduse arengukava näeb tuumajaama kui üht võimalust mitte möödapääsmatust. Enamgi - elektrimajanduse arengukava mõjuhinnangutest järeldub, et tuumajaamaga Eesti tulevik pole kaugeltki kõige parem lahendus meie energiavajaduste katmiseks,“ nentis ta.

„Retoorika, nagu meil oleks vaja „oma elektrit“, on mõnevõrra vastuoluline, sest alates 2013. aastast on Eesti 100% elektri vabaturuga riik,“ ütles Marek Strandberg. „Me ei saa olla kuidagi veendunud, et 100% imporditud tehnoloogia ja kütusega tuumajaam oleks meie majandusele või julgeolekule kasulik või vajalik. Need arutelud tuleks pidada enne kui tuumajaama kavandama hakatakse,“ toonitas Strandberg.